Eelmisel aastal paistis ehitussektor silma väga suure hinnatõusuga. "Kui ehitushinnaindeks näitas, et kui sisendhinnad kasvasid kuni 18 protsenti, siis ehituse väljamüügihind tõusis 25, kohati 30 protsenti. Ja selles valguses kindlasti ka riigieelarve numbrid näitavad selleks aastaks riigi ehitiste vähenemist," rääkis ehitusettevõtjate liidu tegevjuht Indrek Peterson.

Aga ka erasektoris on turg muutnud ettevaatlikuks, uusi arendusi alustatakse vähem. Kuigi turg on kahanemas, siis konkurents turul pigem tiheneb, ütles Peterson.

"Rääkides just ka ehitusettevõtjatega, siis riigihangetel osalejate keskmine arv on pigem kasvanud. Ehk kuigi majanduslik olukord on läinud keerulisemaks, ettevõtjad on küll ettevaatlikumad, kuid teisest küljest on valmis natuke suuremaid riske võtma, et tööd saada," sõnas Peterson.

Riigihangetel tuli eelmisel aastal ette, et pakkumiste hinnad olid kuni kaks korda kõrgemad kui hanke maksumused hanke tingimustes, mistõttu hanked luhtusid ja kanduvad nüüd sellesse aastasse. Päris uusi hankeid tuleb vähe.

"Eks seda ehitajad ootavad. Me teame, et Tartus on kohtumaja rekonstrueerimine sellel aastal suure tõenäosusega tulemas," ütles Petseron.

Euroopa Liidu paneelmajade renoveerimise plaani kohta ütles Peterson, et kui see ükskord hoo sisse saab, siis on kasvutrendis ka teised segmendid ja ei pruugi jätkuda materjale, ehitajaid ega võimekusi kõige selle tegemiseks.

Ehituse hinnad on kõrged ega ei hakkagi langema, prognoosib Peterson. "Hinnad ikkagi pigem püsivad. Kui ka teatud segmentides langus tuleb, siis see on selline kohatine ja võib-olla suurt trendi hinnalangusteks me täna kindlasti ei näe. Aga ehitusmahud hetkeseisuga tundub, et on langemas."

Kehvemas seisus on taristuehitajad, kuna nendel on 80 protsendi ulatuses tellija riik. Plaani järgi suunab riik tänavu teedeehitusse 60 miljonit eurot, edasi veelgi vähem, rääkis Eesti Taristuehituse Liidu juht Tarmo Trei.

"Aastatel 24-25 riigi teedesse tehtavate investeeringute maht võrreldes ka eelmise aastaga väheneb pea 100 miljonit," sõnas Trei.

Riigi teehoidu tehtavad investeeringud jagunevad kaheks – üks on arendamine, teine säilitamine. Mõlema mahud vähenevad ehk maanteede kapitaalsem remont jääb lähiaastail tegemata. Trei ütles, et juba pikalt pole teedesse investeeritud nii palju kui on eesmärgiks seatud.

"Taustaks on mõõdetav suurus riigiteede remondi võlg, mille puhul on summad riigi enda poolt tehtud analüüside tulemusel kasvanud üle nelja miljardi euro. Lihtsustatult tähendab see, et need vahendid, mis teedesse oleks pidanud panustama, on jäänud varasemate aastate jooksul tegemata ja üha rohkem see summa suureneb," rääkis Trei.

Taristuehitaja sõnul püüab riik teedel tagada sellise seisundi, et need on siiski võimalikult turvalised ja liigeldavad, aga see ei ole jätkusuutlik.