Oidsalu: Tapale tuleks rajada kaitsetööstuslinnak
Miljon mürsku tähendab Ukrainale poolt aastat võimalust pidada täiendavat suurtükisõda, ja seda mitte väga priiskavalt, ütles julgeolekuekspert Meelis Oidsalu "Terevisioonis". Tema hinnangul peaks ka Eesti ettevaatavalt oma kaitsetööstust arendama, et moonaladusid pikaks sõjaks täita.
"Alates eelmisest sügisest on Ukraina olnud üsna teravas suurtükimoonakriisis. Seetõttu on nende ja venelaste tulejõu vahe olnud kolmekordne venelaste kasuks. Kui öeldakse, et venelastel hakkab moon otsa saama, siis väga see välja ei paista," ütles Oidsalu.
"Ukrainale mürskude andmine on hilinenud hädaotsus, sest moon on ammu otsas. Nüüd väikse viitega ja tänu Eesti kaitseministeeriumi ametnike ja kaitseväelaste geniaalsele ettepanekule leiti mingi formaat, kuidas saada Euroopa Liit laua taha seda probleemi arutama," sõnas Oidsalu.
Eestile ja Euroopale on see pisikene samm Euroopa ladudes laiutava tühjuse täitmiseks, nentis ekspert. "Üks miljard, mis läheb uue moona tootmiseks sellest abipaketist, see moodustab Euroopa aastasest kaitseturust alla protsendi. Sellise väikese süstiga kaitsetööstust ei elavda. See on esimene väike arglik samm. Ka Eestil endal on lahinguvaru ainult loetud päevade jaoks. Sõjas, nagu Ukraina kogemus näitab, tuleb püsida märksa kauem. Tuleb vastu pidada ka sõja paar viimast otsustavat kuud," rääkis Oidsalu.
"Koalitsioonikõnelustel pole tulnud selget sõnumit, et me ka enda lahinguvaru viiksime vajalikule tasemele. Võiksime Euroopa Liidu tasemel kokku leppida, et tekitame moonavaru paariks kuuks. Praegu on see enamikul Euroopa riikidel paari päeva jagu kui sedagi," sõnas Oidsalu.
Kavas on ka toetus, mis aitab kaasa uute liinide avamist relvatööstuses, märkis Oidsalu. "Osa ettevõtte investeeringuriskist võetakse enda kanda ja see on ka selline asi, mida võiks Eestis ka vaadata, näiteks avada Tapal kaitsetööstuslinnak," pani ekspert ette.
"Kui peaksime tänase tootmisvõimsuse pealt Ukrainale antud lubaduse täitma, siis meil läheks selleks kolm aastat. Reaalne on Euroopal välja anda 300 000 155-millimeetrist mürsku aastas," arvutas Oidsalu.
Kõige kiirem lahendus on laovarud, rõhutas ta. "Ka riigid, kes seni kahtlesid, ka rahalistel põhjustel, need saavad teatud hüvitise," lisas Oidsalu.
"Tore on öelda miljon mürsku, kuid see on veel pisike samm. Venemaa vaatab, kas Euroopa Liit paneb oma sõjatööstuse sõjaaja režiimis käima, kui seda ei juhtu, siis saab Venemaa selge signaali, et signaali, et me peame nad lihtsalt kurnamissõjas surnuks ootama. Seda venelased teevadki," rääkis Oidsalu.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Juhan Kilumets
Allikas: Terevisioon