Mülleri hinnangul pole põhjust uskuda, et maailm seisaks suure panganduskriisi lävel, kuna viimaste nädalate uudised on seotud konkreetsete pankade ärimudelite ja USA väiksemate pankade nõrga regulatsiooniga. "Üldiselt euroala pankade osas ja mis puudutab Eesti panku, tunnen end üsna kindlalt," ütles Müller.

"Silicon Valley pangal oli kaks probleemi – esiteks nende ärimudel oli väga spetsiifiline, suunatud just kiiresti kasvavate noorte tehnoloogiaettevõtete teenindamisele. Väga kiiresti oli see pank kasvanud ja nad olid võtnud väga suuri riske oma bilansis, sisuliselt olemata valmis selleks, et intressimäärad võiksid tõusta," kirjeldas Müller. "See on see, mis neile tegelikult saatuslikuks sai," rääkis ta.

Credit Suisse'i probleemid on kestnud aastaid, märkis Müller. "Eelmisel nädalal kui üks nende oluline aktsionär mõningat kõhklust avaldas, kas nad sellesse panka veel raha investeeriksid, siis see sellise ärevuse tekitas. Lõpuks ka see kriis Šveitsi keskpanga, järelevalve ja valitsuse poolt sai lahendatud."

Mülleri sõnul on 15 aasta taguse ajaga võrreldes pangad finantsiliselt palju tugevamad, pankadele kehtestatud nõuded on karmimad ja järelevalve tugevam.

"Rääkides näiteks intressimäärade tõusu riskist, siis eelmisel nädalal ka Euroopa Keskpanga panganduse järelevalve juht kinnitas üle, et nemad on terve eelmise aasta keskendunud just sellele, et testida, kui hästi Euroopa pangad kõikvõimalikeks intressimäära tõstmise stsenaariumiteks valmis on. Ja ta ütles ka, et tunneb end üsna kindlalt selles asjas," rääkis Müller.

Praegu pangandussektoris toimuva mõju kestus sõltub sellest, kas see levib edasi või mitte. "Näiteks Šveitsi suurpanga puhul oli oht, et teised pangad, kes on teinud palju tehinguid raskusse sattunud pangaga, võib-olla selle kaudu neile avalduvad mingid riskid. Ka see on nüüd kontrollitud ja mulle tundub küll, et see ärevus võiks tasapisi taanduda," sõnas Müller.

Keskpankade intressitõusud pole lõppenud

USA keskpank teatas kolmapäeval taas intressimäärade tõstmisest. Mülleri hinnangul annab see sõnumi, et föderaalreserv peab jätkuvalt kõige tähtsamaks hinnatõusu kontrolli alla saamist.

Mülleri sõnul tuleb pangandusprobleemide lahendamisel kasutada järelevalve tööriistu ning kui kuna keskpankade peamine eesmärk on praegu hinnatõusu kontrolli alla saamine, siis selle ülesande täitmisel ja intressimäärade tõstmisel ei peaks ka Euroopas kõhklema.

"See on täna kõige tähtsam, et hinnatõusu saaks kontrolli alla. Nii euroalal kui ka Eestis," ütles Müller.

Intressimäärasid on tõstetud väga kiiresti ning Mülleri sõnul on oluline nüüd analüüsida, kuidas senised tõusud on mõjunud. Seda tuleb hinnata järgmiste majandusnäitajate pealt, mis selguvad enne Euroopa Keskpanga järgmist kogunemist maikuus.

"Olukorras, kus hinnatõus on liiga kiire, ega seal ei olegi meeldivaid lahendusi," sõnas Müller. "Intressimäärade tõstmine mingil määral jahutab majandust, meie eesmärk ei ole majandust ka jahutada liiga palju, vaid parasjagu, et hinnatõus aeglustuks."

Euroala majandust vaadates pole Mülleri hinnangul siiski intressimäärade tõstmisega lõpule jõutud. Viimane majandusprognoos eeldab samuti intressimäärade tõusu jätku. "Täna peetakse finantsturgudel tõenäoliseks vahemikus kuni näiteks poole protsendi võrra võiks järgnevatel kuudel intressimäärad tõusta," ütles ta.

Riigi eelarveolukorra paranemine maksutulu kasvu arvelt on ajutine

Mullu oli kiire inflatsiooni peamine sisend kiire energiahindade kallinemine. Toiduhinnad on kauplustes aga jätkuvalt kerkimas, kuna paljude tootjate kaupade hindadesse ei ole see lõplikult edasi kandunud.

Mülleri sõnul on positiivne, et alates eelmise aasta augustist ei ole hinnatase Eestis enam märgatavalt kerkinud. "Eks probleem on selles, et hinnatase on siiski kõrge ja inimeste sissetulekud ei ole samas tempos tõusnud. Nüüd juba pea poole aasta jooksul kui inimeste sissetulekud on kasvamas, siis ostujõud on järk-järgult paranemas jälle," sõnas ta.

Ka euribori tõusust on suur osa praeguseks juba seljataga, ütles Müller.

"Keskpangana vaatame ka, et meil on justkui kaks halba, mille vahel valida. Intressimäärade tõus on inimestele mõistagi ebameeldiv, aga veelgi ebameeldivam ja majandusele tervikuna halvema mõjuga on see, kui me ei saa hinnatõusu kontrolli alla. Valides kahe halva vahel on meil mõistlik hinnatõusu jahutada intressimäärade tõusuga," rääkis Müller.

Pankade statistikat vaadates on väga vähe inimesi, kes ei suuda oma laene maksta. Seetõttu pole Mülleri hinnangul väga muretseda, et inimesed ei saaks oma laenude teenindamisega hakkama.

Riigi rahanduse puhul on Mülleri sõnul tähtis silmas pidada, et kiire hinnatõusu juures kasvasid kiiresti ka maksulaekumised ja riigi eelarveolukord paranes näiliselt kiiresti. "Aga see on tõesti näiline, ajutine," ütles ta.

Raha laenamine on ka valitsuse jaoks kallimaks läinud. "Intressikulud võivad saada väga oluliseks kulureaks ka Eesti iga-aastases riigieelarves. Kui riik kulutab püsivalt rohkem kui tal on maksutulusid, seeläbi ka laenukoormust kergitab – see loob ka olukorra, kus on keeruline hinnatõusu kontrolli alla saada. Valitsus pidevalt pumpab majandusse raha juurde," ütles ta.

Tuleval nädalal esitleb Eesti Pank uut majandusprognoosi. "Ma ütleks, et Eesti majanduse olukord kokkuvõttes on keskpärasevõitu. Hinnatõusu poolest, mis on seni olnud tähelepanu keskpunktis, tõenäoliselt ka hinnatõus aeglustub meil pisut kiiremini, kui veel mõni aeg tagasi veel arvasime. Just seetõttu, et energiahinnad on kiiresti langenud," sõnas Müller.