Eesti kaitseminister Hanno Pevkur ütles eelmine nädal intervjuus Saksa lehele Der Spiegel, et Euroopa ei peaks kartma tugevalt taasrelvastatud Saksamaad. Pevkur rõhutas lisaks, et Eesti suurendab enda kaitsekulutusi osakaaluna SKP-st sel aastal 2,8 protsendi pealt järgmiseks aastaks 3,2 protsendini ning ootab ka Saksamaalt kaitsekulude tõusu.

Kaitseministri sõnul peaks iga NATO kaitsealliansi liige kulutama riigikaitsele vähemalt 2,5 protsenti SKS-t, mis on tarvilik katmaks ära viimaste aastakümnete jooksul tekkinud defitsiiti. Venemaa heidutamiseks on vaja riigikaitsele kulutada rohkem, rõhutas Hanno Pevkur. Näiteks 1980ndatel kulutasid NATO kaitsealliansi Euroopa riigid riigikaitsele ligikaudu 3,5 protsenti SKP-st ning praeguseks on mitmete riikide riigikaitse kulud langenud alla ühe protsendi. Seda hoolimata 2014. aastal NATO riikide omavahelisest kokkuleppest, et alliansi liikmed kulutavad riigikaitsele kaks protsenti SKP-st.

Der Spiegel juhtis tähelepanu, et 2,5 protsenti SKP-st tähendaks Saksamaa puhul 70 miljardit eurot, mis on rohkem kui Venemaa ametlik kaitse-eelarve. Saksa poliitikud on hoiatanud, et teised riigid Euroopas võivad hakata sõjaliselt tugevat Saksamaad kartma.

Kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul ei ole põhjust karta taasrelvastatud Saksamaad, kuna Saksamaa on Eesti liitlane. Sarnaselt ostab Poola sadu tanke, hävitajaid ja muud sõjatehnikat, kuid Poola kaitsekulutuste kasv ei pane Eestit muretsema, kuna Poola on Eesti liitlane. Sama loogika kehtib Saksamaa puhul. Mida tugevamad on NATO liikmesriigid, seda paremini oleme kaitstud, rõhutas Pevkur.

Hanno Pevkur sõnas lisaks, et Saksamaa mängib juba praegu Euroopa õhukaitse algatuses (Sky Shield Initiative) ning Leedu kaitses juhtivat rolli. Pevkuri sõnul saaks Saksamaa mängida ka Läänemerel suuremat rolli.

Eesti kaitseminister ei soostunud Der Spiegelile spekuleerida, et kuidas tulevased Ukraina ja Vene rahuläbirääkimised võiksid välja näha. Samas ütles Hanno Pevkur, et mingisugused läbirääkimised tõenäoliselt tulevad, kuid raske öelda, kellega. Pevkur rõhutas, et Ukrainat tuleb läbirääkimistel tulevikus toetada, kuid keegi ei saa öelda ukrainlastele ette, mida nad tegema peaks. Läbirääkimiste eelduseks peab aga toimuma muutus Ukraina lahinguväljal ning selleks peab Ukraina taastama kontrolli enda territooriumi üle.

Hanno Pevkur andis oma intervjuu Der Spiegelile peale Euroopa Liidu mitme liikmesriigi otsust osta Ukrainale ühiselt suurtükimoona, mis oli algul Eesti ettepanek. Der Spiegel tõi intervjuu tutvustuses esile, et 1,3 miljoni elanikuga Eesti on väiksusest hoolimata poliitiliselt suurt rolli mänginud. Eesti valitsus hoiatas varakult Vene agressiooni eest ning on nüüd üks tugevamaid Ukraina toetajaid.