Tallinna linnavalitsus on lähiajal otsustamas, millised ühistranspordiliigid ja -sõidukid on linna jaoks järgmise kümne aasta jooksul prioriteetsed ning millised suunised ja lubadused investeeringuteks antakse linnale kuuluvale Tallinna Linnatranspordile (TLT).

Pikk plaan – Tallinna ühistransport aastaks 2035 elektriliseks ning diisel ja gaas kütustena kaovad – on endiselt arengukavades ja plaanides kirjas, kuid Venemaa sissetung Ukrainasse ja energiakriis on linnavõimu ja TLT juhtkonna pannud tõsiselt plaanide üle mõtlema.

TLT kasutas kõrge gaasihinna ajal ja kasutab siiani taas rohkem diiselbusse ja kuigi oli plaanis kasutada üleminekuperioodil aastani 2035 diiselbusside asemel gaasibusse, on keeruline olukord pannud eesmärke ümber hindama.

"Linna eesmärk on liikuda järk-järgult keskkonnasõbralikumate ühistranspordi alternatiivide peale. See tähendab nii gaasibusse üleminekuperioodiks kui ka elektritranspordi arendamist, on see trammiteed, uued trammid, trollid, elektribussidesse investeerimine. Aga sellel üleminekuperioodil ei saa välistada, et tuleb teha vaheotsuseid bussipargi uuendamisel. Pikemas vaates diiselbusside osakaal bussipargis väheneb ja elektritranspordi ja gaasibusside osakaal kasvab," ütles ERR-ile transpordi eest vastutav abilinnapea Tanel Kiik.

Kiik märkis, et kõiksugu arengukavad, kus fossiilivaba 2035. aasta sees, koostati enne sõda ja energiakriisi.

"Praegu kindlasti peame realistlikult hindama, kas täielik elektribusside kasutamine aastaks 2035 on realistlik või on mõistlik vähemalt mingi ulatuses jääda ka mingit alternatiivset kütust kasutama, et riske kriisiolukorras hajutada. Sõda on avanud uusi ohukohti tulenevalt ka Ukraina enda ühistranspordi kasutamise kogemusest," lausus Kiik.

Otsustamine seisab lähiajal ees

TLT juhatuse esimees Kaido Padar ütles, et nad on koos Tallinna transpordiametiga omanikule ehk linnale otsustamiseks valmistanud stsenaariumid, kus kirjas, mida iga ühistranspordiliigi arendamiseks oleks vaja teha ning kui palju see maksma läheb. Tegu on kümne aasta vaatega ehk põhimõtteliselt stsenaariumitega aastani 2035, mil Tallinnal oli plaan fossiilkütustest ühistranspordis täiesti loobuda.

"Joonistasime trammi vajaduse ja tulevikuvaate – kui tahetakse trammi juurde, siis mis maksavad uued trammid, liinikilomeetrid, uued alajaamad. Joonistasime, kui trolliga jätkata, mis siis peaks muutma, näiteks kas mõnda liini teha pikemaks. Ja siis joonistasime, et kui trolli ei ole plaanis, on buss: kas elekter, diisel, gaas," lausus Padar.

Sellele, et olukord on muutunud ja rohe-eesmärkide saavutamine on märksa keerulisemaks muutunud, viitab ka Padari soovimatus enne omaniku otsuseid erinevaid stsenaariume ja hindu välja tuua ja võrrelda.

Kiige sõnul tuleb otsuseid teha juba sel kevadel, TLT-le on samuti oluline, et otsuseid tehtaks võimalikult kiiresti.

"On hästi pikk vaade, linn siis otsustab, millega edasi minna ja millega mitte edasi minna. Igal asjal on omad plussid ja miinused. /.../ Hea oleks esimese poolaasta jooksul otsused ära teha. Hanked võtavad aega kuni kaks aastat," lausus Padar.

Kiik nõustus Padariga, aga ütles, et kuigi tundub, et otsuste tegemiseks kõiksugu analüüse ja andmeid on piisavalt, jääb puudu praktilisest teabest. Näiteks kui teha oluline otsus ja asendada lisaks gaasibussidele ka kõik trollid elektribussidega, puudub tegelik teadmine, mismoodi elektribuss meie ilmastikus ja teeoludes vastu peab ja kui palju raha see nõuab.

"Meil on olnud üksikud elektribussi katsetused, aga liinide laialdast katmist pole saanud teha, mis raskendab ka lõpliku otsuse tegemist. Üks asi on vaadata andmeid paberil ja tabeleid Excelis, aga teine asi on see, kuidas konkreetselt ja millise hinnaga suudaksime elektribussidega laialdases mahus reisijaid teenindada ka väga külmal talveajal ja äärmuslike teeolude tingimustes," lausus Kiik.

Troll ja elektribuss lähevad võrdlusse

Tallinnal on enne otsustamist kolm varianti, millist elektriühistransporti lisaks trammidele kasutama hakatakse: trollidega jätkamine ja trollipargi suurendamine ning uute liinide rajamine; trollide asendamine elektribussidega; trolli ja elektribussi paralleelne kasutamine.

Hinnavõrdlusest kumbki konkreetselt praegu rääkida ei tahtnud. Padari sõnul on nii bussil kui trollil oma eelised.

"Trolliga on see, et sa sõidad kindlat liini. Pluss on see, et laadimine on ühtlane. See, et infrat võib-olla hiljem saad kasutada ka trammi puhul. Infra on hästi pika elueaga ja trolli remont on odavam kui bussil. Bussi puhul on pluss, et see annab sulle ülisuure paindlikkuse," lausus Padar.

Bussi eluiga on TLT hinnangul kuni 12 aastat, trollil 35 ja trammil 50 aastat.

Diiselbusside kasutamine andis pea 400 000 eurot kokkuhoidu

Mullu sügisel räägiti võimalikest talvistest elektrikatkestustest ja gaasi lõppemisest. Padari sõnul oli TLT valmis nii gaasipuuduseks kui selleks, et elekter kaob. Kui gaasi hind oli rekordkõrgustest, toodi TLT garaažidest uuesti välja diiselbussid ning aasta lõpus hoiti kolme kuuga nii kokku umbes 400 000 eurot, ütles ta. Elektrikatkestuste puhul olid valmis elektritranspordi põhiliinid asendama gaasi- ja diiselbussidega.

Padari sõnul oleks juhul, kui ainult rahale mõelda, praegu kõige soodsam osta diiselbusse. Linna nii-öelda pikk vaade aga räägib sellele vastu, lisaks kantakse tänavu Euroopa rohelise pealinna tiitlit.

"Praegu oleks kõige soodsam osta diiselbusse, sõita nendega 11 aastat – on järelturg parem ja võid alati vahetada, hinna poolest on hea. Aga kui pikka vaadet vaatame, eks see siis arutlusele tulebki," lausus Padar.

TLT-l on praegu 540 bussi, millest 350 on gaasibussid, ülejäänud diiselbussid. Praegu on käimas hange, millega tahetakse osta 15 elektribussi.

"Nüüd ongi küsimus, mida me hangime – peaksime sel aastal hanke välja kuulutama – kui troll kaob, siis kas võtame rohkem busse ja mis busse. Teine olukord on siis, kui troll jääb, et mida siis võtame," ütles Padar.