"Mõned sammud on teha veel. Nimelt peab Türgi parlamendi otsusele Soome liitumine ratifitseerida andma veel oma allkirja ka president Recep Tayyip Erdogan. Seejärel peab see ilmuma Türgi vastavas ametlikus teatajas," rääkis Sakkov reedel ERR-ile.

Pärast seda peab Türgi oma ratifitseerimiskirjad deponeerima Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi arhiivis nagu NATO alusdokumendis, Põhja-Atlandi lepingus, ette nähtud. Oma ratifitseerimiskirjad peab Washingtonis deponeerima ka Soome.

Kui Türgi on omalt poolt need sammud teinud, siis esitab NATO peasekretär veel ametlikult Soomele liitumiskutse ning alles seejärel saab Soome enda ratifitseerimiskirjad deponeerida.

Sakkov selgitas, et Soome on juba ette oma liitumise Washingtoni lepinguga ratifitseerinud, pidades silmas lähenevaid parlamendivalimisi, kuna tavaprotsessi järgi ratifitseerib enda liitumise liituv riik viimasena.

"Seda tehti ette just nimelt sel põhjusel, et pühapäeval tulevad Soomes valimised ning valimiste järgselt on Soome põhiseaduse kohaselt kohusetäitja-valitsuse otsustuspädevus oluliselt piiratud," märkis suursaadik.

Küsimusele, kui palju päevi kõik need sammud veel kokku võiksid võtta, vastas Sakkov, et praegusest alates veel nädala või umbes kümme päeva, kuna raske on hinnata, millal ratifitseerimisotsus Türgi presidendi lauale jõuab.

"Siis toimub veel pidulik lipuheiskamise tseremoonia NATO peakorteri ees, mis saab olema kindlasti kena ja liigutav," lisas Sakkov.

"Ja sellega seoses on loomulikult järgmine kõige suurem teema, millele tähelepanu pöörata, just see, kuidas ka Rootsi Soomele selles protsessis järele aidata. Sest seniks, kuni Rootsi ei ole veel seda teekonda lõpuni käinud, on Põhja-Euroopa julgeolekupusles Rootsi-kujuline auk. Ja ma arvan, et lootust on, et Rootsi siiski oleks Vilniuse tippkohtumise ajaks juuli keskpaigas laua taga," rääkis Sakkov. "Siis olekski liitlasi kokku 32 ja Eesti saab kenasti istuda - kuna istutakse tähestiku järjekorras - Taani ja Soome vahel," lisas ta.