Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kaks nädalat tagasi kokku, et ostavad Ukrainale ühiselt suurtükimoona. Liikmesriikide diplomaadid pole suutnud aga kokku leppida, kas suurtükimoona tellimise hanked peaks püsima majandusbloki sees või võiks tellida mürske ka väljastpoolt Euroopa Liitu, vahendas Politico.

Euroopa Liidu diplomaadid ei suutnud ses küsimuses ka kolmapäeval Brüsselis kokkuleppele jõuda, kinnitasid Politicole mitmed diplomaadid.

Prantsusmaa tahab, et suurtükimoona ühishanke tellimused püsiksid Euroopa Liidu majandusbloki sees. Prantsusmaa seisukohta toetavad Kreeka ja Küpros, kes ei soovi diplomaatide sõnul, et suurtükimoona tellimise lepingud läheksid Türgi ettevõtetele. Nii Kreeka kui ka Türgi on NATO liikmed, kuid nende omavahelised suhted on keerulised. Euroopa Liitu kuuluv Küprose vabariik kontrollib Küprose saarest ainult kreekakeelset lääneosa ning ei kuulu NATO-sse. Türklastega asustatud idaosas paikneb Põhja-Küprose Türgi vabariik, mida tunnustab ainult Türgi.

Kahe diplomaadi sõnul peaks Euroopa Komisjon tegema veel tööd, et kaardistada Euroopa Liidu suurtükimoona tootjate tootmisvõime, enne kui leppe detailides jõutakse kokkuleppele. Kuigi mürskude tellimise kokkulepe viibib, lepiti kokku suures koguses suurtükimoona annetamises Kiievile. Vastava otsuse juriidilise tekst peaks avalikuks saama järgmisel nädalal.

Euroopa Liit tahab, et suurtükimoona ühishange toimuks paralleelselt kahes osas: 1 miljard eurot eraldatakse neile riikidele, kes kohe suurtükimoona ja võib-olla ka rakette oma varudest Ukrainale annetavad ning veel üks miljard eurot on mõeldud lisasuurtükimoona tellimiseks nii Ukrainale kui ka ka Euroopa riikide annetatud mürskudele asenduseks. Annetatud laskemoon peaks hiljem kompenseeritama.

Lisaks eelnevale tahab Euroopa Liit suurendada majandusbloki sees relvastuse tootmise suutlikkust järgmisteks aastateks.