Koalitsioonileppe sisu osas otsustasid läbirääkijad, et 2024. aasta 1. jaanuaril tõuseb käibemaks kaks protsendipunkti ja 2025. aasta 1. jaanuaril tõuseb füüsilise isiku tulumaks kõigil samuti kaks protsendipunkti. Tõuseb ka tulumaksuvabamiinimum 700-le eurole.

"Maksusüsteem läheb ühetaolisemaks ja arusaadavamaks. 2025. aastal, kui maksuküür kaob, me tõstame ka tulumaksuvabastust 654-lt 700-le eurole. Maksuküür ise vabastab 1200 kuni 2100 eurot teenivad inimesed 34-protsendilisest tulumaksust ja nad hakkavad maksma samamoodi ühetaolist 22-protsendilist tulumaksu," rääkis Võrklaev.

2024. aastast tuleb ka automaks, aga mida ja paljuga maksustatakse, selgub analüüside käigus.

"Selle põhikriteerium saab olema CO2 heitmed, ehk väiksemad ja ökonoomsemad autod hakkavad maksma seda vähem, keskmised natuke rohkem ja suured, saastavamad veel rohkem," sõnas Võrklaev. Ta lisas, et luksuslikumate elektriautode omanikud hakkavad maksma väärtuse põhjal.

"Üks selle valitsuse prioriteetidest on rohereform, ehk me peame tegema maksutõude ja suunama ühiskonda vähem saastama," lausus Võrklaev.

Kulude kokku hoidmiseks on Võrklaeva sõnul plaanis riigieelarve revisjon ja nulleelarve koostamine. "See peab iga-aastaselt hakkama tooma neid kohti, kus me saame midagi efektiivsemalt teha," ütles ta.

Võrklaeva sõnul saab koalitsiooni eesmärk olema, et eelarve oleks tuleval aastal nominaalses miinuses kolme protsendiga, see tähendab eelarvepositsiooni parandamist umbes poole miljardi euro ulatuses.

Võrklaev rääkis, et käibemaksuerisustest kaob alates 2025. aastast ära majutusasutuste käibemaksu erisus. Tõusevad ka alkoholi- ja tubakaaktsiis. "See toimub praegusel hinnangul viis protsenti aastas, aga siin me kindlasti vaatame ka Läti poole, et teha neid asju sünkroonis," ütles Võrklaev.

Koalitsioonileping avalikustatakse pärast erakondade volikogusid

Laupäeva keskpäeval algavad erakondade volikogud, kus antakse koalitsioonileppele heakskiit. Avalikkusele tutvustatakse lepet pärastlõunal toimuval pressikonverentsil.

Peaministrina jätkab Kaja Kallas. Teised Reformierakonna ministrikohad jagunevad järgmiselt: sotsiaalkaitseministrina jätkab Signe Riisalo, justiitsministriks saab Kalle Laanet, rahandusministriks Mart Võrklaev, Hanno Pevkur jätkab kaitseministrina, Heidy Purgale läheb kultuuriministri portfell ja Kristen Michal saab loodava kliimaministri koha.

Riigikogu aseesimeheks saab Toomas Kivimägi, rahanduskomisjoni esimeheks Annely Akkermann, väliskomisjoni esimeheks Marko Mihkelson, sotsiaalkomisjoni esimeheks Õnne Pillak, maaelukomisjoni esimeheks Urmas Kruuse ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimeheks Jürgen Ligi.

Reformierakonna fraktsiooni hakkab juhtima Erkki Keldo. Fraktsiooni aseesimeesteks saavad Liina Kersna ja Yoko Alender.

Lisaks on koalitsioonilepingu järgi Reformierakonna täita riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimehe, riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe ning Euroopa komisjoni voliniku ametikohad. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministrikohtadest on teada, et Lauri Läänemets jätkab siseministrina, Riina Sikkut saab terviseministriks ja Madis Kallas regionaal- ja maaeluministriks.

Eesti 200 ministritest läheb Margus Tsahknale välisministri portfell, Tiit Riisalost saab IT- ja ja majandusminister ja Kristina Kallasest haridusminister.

Spiikri kohale esitatakse Lauri Hussar Eesti 200-st.

Laupäeva keskpäeval algavad erakondade volikogud, kus antakse koalitsioonileppele heakskiit. Avalikkusele tutvustatakse lepet pärastlõunal toimuval pressikonverentsil.