Tulevane haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et ülikoolidel tekib võimalus küsida piiratud juhtudel ka eestikeelse õppe eest raha. Näiteks saab plaani järgi küsida erandjuhtudel õppemaksu ka doktoriõppes.

Lisaks saavad ülikoolid õiguse küsida tasu näiteks täiendmagistriõppekavadel õppimise eest. Need on osalise ajaga õppekavad, kus inimesed ei omanda mitte esimest, vaid teist või kolmandat kõrgharidust.

"Töötava inimese teise kõrghariduse omandamise eest on täna võimalik turult raha küsida ja sinna see õigus ka antakse. Selles mõttes laiendatakse ülikoolide rahastusvõimalusi ja võimalusi tegelikult arendada ka neid õppekavasid, mida on kõrgkoolidel võimalik nii-öelda turul eesti keeles müüa," ütles Kallas.

"Ühelt poolt anname me ülikoolidele võimaluse raha teenida, aga teisalt ka pakkuda turul raha eest kõrgharidusastmel täiendõpet, sest see nõudlus on olemas," sõnas Kallas.

Koalitsioonileppe kõrghariduse ja teadusrahastuse peatükis on veel kirjas, et teadus- ja arendustegevusse investeeritakse avalikke vahendeid üks protsent SKP-st ning toetatakse ettevõtjaid, et erasektor investeeriks teadusarendustegevusse vähemalt kaks protsenti SKP-st.

Ühtlasi soovib koalitsioon luua võimaluse töötukassa ümberõppetoetuse kasutamiseks õppemaksu tasumisel ning laiendada paindlike tasuliste õpivõimaluste pakkumist (näitekst osakoormusega õpe, üheaastased magistrikavad).

Samuti töötatakse välja stiimulid ettevõtete kõrgharidusinvesteeringute kasvatamiseks ning reformitakse õppelaenu süsteemi, suurendades õppelaenu mahtu 6000 euroni õppeaastas ja pikendades tagasimakse perioodi.

Uus koalitsioon plaanib ka kahekordistada vajaduspõhisee õppetoetuse. Praegu on see 75, 135 või 220 eurot, olenevalt üliõpilase keskmisest kuusissetulekust pereliikme kohta.