ERR.ee noppis Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna võimuleppest välja suuremad muudatused.

Koalitsioonilepe näeb ette, et 2024. aasta 1. jaanuaril tõuseb käibemaks ja 2025. aasta 1. jaanuaril füüsilise isiku tulumaks kõigil 22 protsendini. Tõuseb ka tulumaksuvabamiinimum 700 eurole. Kaotatakse käibemaksuerisus majutusasutustele. Tuleb ka automaks.

Valitsusliit lubab teha eelarve revisjoni ja algatada null-eelarve reformi ehk ehitada riigieelarve üles nullist. Idapiiri maismaataristu on plaanis ehitada välja 2025. aasta lõpuks.

Samuti lubab koalitsioon vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid ja seadustada abieluvõrdsuse, ehk muuta perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel.

Rohepööre

Valitsusliidu suur eesmärk on rohereform avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös ning kliimaseaduse vastuvõtmine.

Samuti seab võimuliit eesmärgiks renoveerida energiatõhusalt võimalikult suur osa Eesti hoonetefondist, sh avaliku sektori hooned. "Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika. Kehtestame avalikele ja ärihoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse," seisis koalitsioonileppes.

"Viime sisse põhimõtte, et uued avalikud hooned peavad eelistatult olema ehitatud puidust. See on kliimaneutraalne ehitus, mis loob süsinikulaod," seisab koalitsioonileppes.

Energeetika

Uus võimuliit kinnitab, et ei plaani enam avada uusi põlevkivikaevandusi ja eelistatakse olemasolevad kaevandused ära kasutada.

Suured plaanid on valitsusliidul Eesti Energiaga, millest eraldatakse nii jaotusvõrgu omanik Elektrilevi kui ka põlevkivi kaevandamine. See tekitab küsimuse, mis saab üldse Eesti Energiast.

Põlevkivi kaevandamiseks luuakse eraldi äriühing, mis tagab võrdse ligipääsu põlevkiviressursile kõikidele turuosalistele kulupõhise hinnaga.

Jätkatakse Eesti ja Euroopa Liidu jaoks oluliste maavarade kasutuselevõtu uurimist, mis tähendab, et endiselt on päevakorras ka näiteks fosforiidi kaevandamine.  

Aastaks 2027 korraldab riik avaliku konkursi juhitava võimsusreservi hankimiseks.

Uus võimuliit lõpetab puidu põletamise tööstuslikus elektritootmises, kuid biomassi kasutatakse edasi kohalikes koostootmisjaamades.

Transport ja taristu

Maakondlik tasuta ühistransport kõigile kaob, tasuta saavad sõita lapsed, eakad ja puudega inimesed.

Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu maanteedel
liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade
põhimõtet.

Haapsalu raudteed leppes pole, edasi minnakse raudtee elektrifitseerimisega. Toetatakse Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele.

Regionaalpoliitika

Luuakse regionaalsete investeeringute programm ja lõpetatakse riigikogus katuserahade jagamine.

Ida-Virumaale nimetatakse ametisse valitsuse esindaja.

Üle vaadatakse kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse ülesannete jaotus ning rahastus.

Kultuur

ERR-i uue maja ehitamist kaalutakse rahastada kultuurkapitali kaudu.

Kavatsetakse teha muinsuskaitseobjektide inventuur.

Uus valitsus lubab otsida võimalusi rahvusvaheliste voogedastusplatvormide maksustamiseks ning töötada globaalsete digihiidude õiglase maksustamise nimel.

Sotsiaalpoliitika

Perehüvitiste seadust kavatsetakse muuta, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.

Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitatakse haigus- ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel.

Koalitsioonileppes seisab ka lubadus kaotada täiendav maksuvaba tulu laste, abikaasa ning eluasemelaenu intresside eest alates 2024. aastast.

Haridus

Koalitsioonil on kavas minna aastast 2027 üle eestikeelsele õppele alushariduses ja aastal 2030 põhihariduses.

Koalitsioon lubab luua võimaluse, et Eesti Töötukassa ümberõppetoetust saab kasutada õppemaksu tasumiseks. 

Riigijuhtimine ja poliitilised küsimused

Koalitsioon soovib reorganiseerida senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks, mis nõustaks muu hulgas kohalike kliimakavade koostamist, mis koos professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda. 

Jätkatakse mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist ja koostatakse erastamisele minevate ettevõtete nimekirja 2023. aasta lõpuks.

Muudetakse seadust, kehtestades reegli, et kriminaalkorras karistatud erakonnal vähendatakse riigieelarvelist toetust.

Presidendi valimise seadust täiendatakse, et võimaldada kandidaadi varasem ülesseadmine, ja riigikogust otsitakse poliitilist konsensust presidendi valimiste korralduse muutmiseks.

Riigikogu valimisringkondi on kavas muuta ning kaalutakse 16- ja 17-aastaste noorte osavõtu lubamist riigikogu valimistel.

Täismahus koalitsioonilepe