Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu endine tegevjuht Arno Sillat selgitas ETV "Terevisiooni" saates, et Euroopa näitel saab eristada kolme liiki automaksu. On registrimaks, mida makstakse siis, kui auto tuuakse riiki ja see vahetab omanikku; teiseks on aastamaks, mida võib nimetada ka auto omamise maksuks. Kolmas on teedemaks, mida makstakse regionaalselt, näiteks kiirteel. Praegu kehtib Eestis raskeveokimaks, mis sisuliselt on aastamaks, tõi Sillat näite.

Sillati andmetel on Eestis registreeritud 840 000 autot, neist 650 000 on liikuvad autod ehk need, mis reaalselt on sõidus ja kulutavad teid.

Kui on plaan kehtestada aastamaks, siis 650 000 auto puhul teeks see keskmiseks aastamaksuks 200 eurot aastas ehk 15-16 eurot kuus auto kohta. Sillat möönis, et massi või veel millegi järgi võib seda maksu ka veidi diferentseerida.

"Kui vaatame Euroopa poole, siis seal väga tugevalt hinnatakse CO2 heitme ehk rohelise pöörde järgi. Aga tegelikult täna juba tuntakse, et elektriautode lisandumisega CO2 maks ühel hetkel enam ju riigikassat ei täida, väheneb kütuseaktsiis, aga asemele midagi ei tule. Täna võiks juba riik mõelda sellele, et kui maksustada autosid, siis maksustada sõitvaid autosid," põhjendas Sillat.

"Maksame kõik, kes me sõidame teedel, ja läheb see raha siis otse teedesse või läheb näiteks lasteasutustesse või meditsiini või haridusse või veel kuhugi. Siis annavad autoomanikud oma panuse."

Sillat lisas, et kuna maapiirkondade elanikele võib ka see 15-16 eurot kuus olla liialt kõrge maks, võiks automaksu kehtestades mõelda kombineeritud variandi peale, ehk osana näiteks registrimaksuna auto sissetoomisel. Sel oleks tema hinnangul ka Eesti turgu kaitsev positsioon, kuna aitaks piirata vanemate ja saastavamate autode jõudmist Euroopast meile.

Ka automaksu kehtestamises kokku leppinud võimuliidu esindajate hinnangul võib Eestis plaanitav maks tulla kahes osas – esiteks tuleks maksta autot ostes, teiseks igal aastal sõltuvalt saastamisest ja hinnast, kuid täpsemad detailid alles selguvad.