Möödunud aasta detsembris võttis riigikogu vastu seadusemuudatused, et hariduses saaks minna üle täielikult eestikeelsele õppele. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava kohaselt toimub üleminek esimesena lasteaedades ning 1.–4. klassides 2024/2025. õppeaastal.

Värskes koalitsioonileppes on aga kirjas, et kogu Eesti alusharidus viiakse eestikeelseks 2027. aastaks.

Kristina Kallas kinnitas ERR-ile, et uus valitsus ei plaani üleminekutempot aeglustada, vaid tegemist on veaga.

"Seal on ikkagi see, et 1. septembrist 2024 peab kõigil lastel olema eestikeelne õpe alushariduses. Kui seal on 2027, siis on seal viga sees," lausus ta.

Teised eestikeelsele õppele üleminekut puudutavad detailid on Kallase sõnul samuti valdavalt samasugused, nagu mullu detsembris vastu võetud seadusemuudatused ette nägid, kuid väikse erinevusena tõi ta välja selle, et koolide liitmist siiski lubatakse, ehkki eelmine haridusminister Tõnis Lukas (Isamaa) seda ei soosinud.

"Kui on omavalitsused, kus on mõistlik koolid liita ja selle kaudu teha üleminekureform, siis seda me soosime," sõnas ta ja lisas, et järgmisest õppeaastast kehtima hakkavad koolide liitumised toimusid niikuinii, näiteks liideti Tapal keelekümbluskool Tapa gümnaasiumiga.

Tõnis Lukas ütles ERR-ile, et uuris teisipäeval peaminister Kaja Kallaselt eestikeelsele haridusele ülemineku punktide kohta koalitsioonileppes ning Kallas kinnitas talle, et seadust ei muudeta ning paika jäävad alused, mis neli kuud tagasi kokku lepiti.

"Jääb siis Isamaa valitud kurss nii tempode kui ka mahtude osas," lausus Lukas ja rõhutas, et eestikeelsele õppele üleminek peab tähendama täielikult, mitte vaid osaliselt eestikeelset õpet.

Koalitsioonileppes on ka lause, et järgmise aasta sügisest on igale lasteaialapsele tagatud eestikeelne või keelekümblusõpe vastavalt tema oskustele ja võimetele. Need kaks on aga Lukase sõnul kaks väga erinevat asja, sest keelekümblus on siiski ainult osaline eestikeelne õpe.

"Rääkisin ka Kristina Kallasega. Ta ütleb, et see, kui nii lasteaias kui ka põhikoolis antakse valida, kas üleminek on täielik või toimub keelekümblusena, on ainult metoodika, mitte mudeli küsimus," sõnas endine haridusminister. "Tõepoolest, kui uus valitsus on rõhutanud, et üleminek tehakse koolidepõhiselt, rakendatakse koolides eri mudeleid ja kool saab ise otsustada, milline üleminekumudel on, siis seda kavatsen ma väga hoolega jälgida, kas see üleminek on ikka täielik."

Väga tähtis on Lukase sõnul seegi, et peaminister jälgiks, et ei toimuks hiilivat osaliselt venekeelse õppe säilimist, mida keelekümblusprogramm iseenesest võimaldab.

"Koalitsioonileppes on natuke imelikult rõhutatud seda, et üleminek 1. septembril 2024 seisneb valikus, kas täielik eestikeelne õpe või keelekümblus ja see puudutab esimesi klasse, aga neljandaid klasse pole üldse nimetatud. Tegelikult näeb ju vastuvõetud seadus ette, et üleminek hakkab toimuma 2024 nii esimestes kui ka neljandates klassides," tõi ta välja.

Endine minister lisas, et jälgib kindlasti tegevuskava täpset ja kõrvalekaldumiseta elluviimist, sest eesmärk on viia eesti keel vene kooli, mitte vastupidi. Seetõttu ei pea Lukas õigeks, kui eestikeelsetesse koolidesse tuleb palju vene kodukeelega lapsi, sest nii muutub koolikeskkond venekeelseks, kuid keskkond kasvatab sama palju kui õppekeel ja eesti lapsed ei tohiks oma keelega vähemusse jääda. Sel põhjusel peaks kindlasti olema eestikeelne ka huvitegevus.

"Viidet huvitegevusele ja muule suhtluskeelele koolikeskkonnas ma koalitsioonileppes ei näinud," tõdes ta.

Koalitsioonileppe kõrgharidust puudutavas osas on kirjas põhimõte, et välisüliõpilased on Eestile olulised, sest tõstavad Eesti ülikoolide konkurentsivõimet. Lukas märkis, et kindlasti ei tohiks välistudengite osakaalu suurendamine olla eraldi programmiline eesmärk, sest sihiks peab olema kõrghariduse õppekvaliteet. Samuti tuleks vältida õppekavade ingliskeelestumist.

"Eestikeelse kõrghariduse säilitamine on eestikeelsuse ja tegelikult ka Eesti iseseisvuse säilitamise üks eeltingimusi," ütles Lukas.