Eestikeelsele õppele ülemineku kava, mille eelmine valitsus ja riigikogu heaks kiitsid, algab ametlikult selle aasta septembrist. Tänavuseks neljaks kuuks on eelarves selleks ette nähtud 41 miljonit eurot. Ent täpselt sama summa – 41 miljonit – on riigi eelarvestrateegias ette nähtud ka järgmisel kolmel aastal.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et tegemist on veaga ja tegelik vajadus on järgmisel aastal 27 miljoni euro võrra suurem ning edaspidi veelgi rohkem.

"Need on õpetajakoolituse tudengite stipendiumid. Need on õpetajate palgakoefitsiendiga välja makstavad lisasummad. /.../ Need on seal kogu aeg olnud, aga lihtsalt nende arvestus on olnud ekslik seni. On vaja teistmoodi arvutada ja teistmoodi riigi eelarvestrateegiasse sisse arvestada. Riigi eelarvestrateegias on sisse kirjutatud igal aastal 41 miljonit, aga tegelikult seal on kulud, mis on kasvava kuluga. Neid ei ole sinna sisse arvutatud. /.../ Järgmise aasta eelarve planeerimisel on siis vaja sellega arvestada valitsusel," selgitas Kallas.

Kust täpselt viga eelarvestamisse tekkis, jääb ebaselgeks. Üleminekukava koostas eelmine valitsus ja kinnitas eelmine riigikogu koosseis koos järgmise aasta eelarvevajadusega. Eelmine haridusminister Tõnis Lukas (Isamaa) väidab, et eelarvet sai planeeritud kasvavas mahus.

"Tegevuskavas on täpselt näha see progresseeruv rahavajadus. Selle tegevuskava osaks on ka eelarveprognoos. /.../ Kui selle aasta 1. septembrist läheb Ida-Virumaa eesti keeles õpetajatel palgatõusukoefitsient 1,5 arvesse, siis sellel aastal on ta arvestatud nelja kuu võrra, aga järgmise aasta eelarves on see juba 12 kuud. Samamoodi on tõusvad kulud ka ülikoolidega tehtud lepingutes," rääkis Lukas.

"Eelmine valitsus selle teinud on. Haridusminister Tõnis Lukas oli. Me sotsiaaldemokraatidena toona juhtisime tähelepanu, et nii kiire üleminek ja nii lühikese aja jooksul ettevalmistustööd ilmselgelt tähendavad seda, et see on oluliselt kallim," kommenteeris sotsiaaldemokraatide esimees, siseminister Lauri Läänemets.

"Kui see puudutab eelarvestrateegiat, siis eelarvestrateegia ju võttis riigikogu vastu koos eelmise aasta eelarvega. See viga peab olema varasem, kui ta on riigieelarvestrateegia viga. Neid eelarveid teevad ju eelarveosakonnad ministeeriumites. /.../ Ju nad eksisid, andsid oma ministrile valed numbrid. /.../ Kui nüüd haridusministeerium on oma arvutustes teinud nii suure vea, siis need, kes vea tegid, peavad välja mõtlema, kuidas viga parandada," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE).

Koalitsioonipartnerid jäävad aga eriarvamusele, kas lisaraha tuleks juurde anda olukorras, kus iga minister peab oma valitsemisalast hoopis kärpekohti leidma.

"Minister peab kindlasti ettepaneku tegema, kuidas ta saab oma haldusala seest leida," ütles Akkermann, kelle hinnangul pigem ei peaks riigieelarvet 27 miljoni euro võrra paisutama.

"Pigem mitte. Eesmärk oli ikkagi riigieelarve kulud kontrolli alla saada ja ministeeriumitel on nii ehk naa ju antud kõikidele ministritele ülesanne leida kulu kokkuhoiukohti," ütles Akkermann.

"See on riigieelarve läbirääkimiste teema, sest ka sisejulgeoleku, siseturvalisuse valdkonnas on meil kriitilisi vajadusi miljonite eest. Ja see on ka Eesti riigi jaoks prioriteet. Lõppude lõpuks me saame kõiki asju koos kaaluda," sõnas Läänemets.