Praegu kehtiva ainekava järgi peavad vene koolide lapsed eesti keele selgeks saama, kui neil on algklassides kaks ja põhikoolis neli riigikeele tundi nädalas. 1. septembrist alates hakkab algklassides olema neli ja põhikoolis viis tundi eesti keelt nädalas.

Lasnamäe vene gümnaasiumi juhi Andrei Kante sõnul on tegu pikalt oodatud ja rõõmustava muudatusega, kuid medalil on ka teine pool.

"Praegu näiteks meie kool saab pakkuda (tunde) kolmele täiskohaga eesti keele kui teise keele õpetajale,  järgmisel aastal me vajame lisaks nendele veel kahte," ütles Kante.

Uute kolleegide leidmine on Kante sõnul väga keeruline ja juba praegu on ajutise lepinguga ametis inimesed, kes ei vasta kehtivatele kvalifikatsiooninõuetele. Praegu õpetatakse eesti keelt rühmatunnis ehk klass jagatakse pooleks. Kuna Lasnamäe koolid on ületäitunud, on ühes grupis 14–15 last.

"Kui me ei leia neid õpetajaid, siis kahjuks peame rühmaõppest loobuma. See tähendab seda, et hakkame lähenema klassiti ehk üks õpetaja ja terve klassikomplekt õpilasi. Seda õpetamise metoodikat väga efektiivseks pidada ei saa," lausus Kante.

Narva Pähklimäe gümnaasiumi direktori Vjatšeslav Konovalovi sõnul on eesti keele õpetajate leidmine piirilinnas nagunii keeruline, sügisel avatavad kaks uut riigigümnaasiumi aga meelitavad seni seda tööd teinud keeleõpetajaid enda juurde tööle.

"Lisaks see probleem, et vene õppekeelega koolide õpikute koostamisel on lähtutud praegustest tundide arvust, aga kui see suureneb kahe tunni või põhikoolis ühe tunni võrra, siis ka õpikute osas on suur küsimärk," ütles Konovalov.

Haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juhi Ingar Dubolazovi sõnul on koolidel õppematerjali valikul vabad käed.

"See, et suurendati tundide arvu, võib mõne õppematerjali puhul kaasa tuua diferentseerimise vajaduse, aga üldiselt tahaks öelda, et sellises mahus ainetundide muutmine ei too kohe kaasa õppematerjalide hüppelist vajadust," lausus haridusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Õpetajate nappusele ministeeriumil lahendust pakkuda pole, õpetajakoolitust küll suurendati märgatavalt, aga nüüd tuleb Dubolazovi sõnul leida viise sinna tudengite leidmiseks.

"Õpetaja poliitikat tervikuna vaadetes peame ka mõtlema selle peale, kuidas ja millised on  paindlikud õpetaja ametisse siirdumise võimalused ka nendele, kelle jaoks on õpetaja amet teine või kolmas karjäär," ütles ta.

Eesti keele õppe suurendamine tuleb vene keele tundide arvelt.