Valitsus kavatseb taastuvelektri saja protsendi eesmärgi täitmiseks korraldada hinnalae ja -põrandaga vähempakkumised, et aidata muu hulgas ka meretuuleparke kiiremini rajada.

Michal ütles ERR-ile, et vähempakkumistel taastuvenergia hankimise mehhanism sündis majandusministeeriumis juba aastal 2016, kui ta ise oli majandus- ja taristuminister.

"Riigikogu kinnitas selle printsiibiks aastal 2018, kui korrektselt mäletan. See mehhanism on soodsam varasemast taastuvenergia toetusskeemidest, millest väljumine käsil on. Juba toimunud suurematel vähempakkumistel on nii-öelda hinnapõrand ca 1,9-3,5 senti kilovatt-tunnist," lausus ta.

Hinnapõrand tähendab, et kui hind langeb turul alla teatud madala taseme ehk põrandast läbi, hoitakse ühiskonnale vajalikke taastuvtootmisi töös ja maksumaksja panustab taastuvenergia tootmisse.

Uutele hangetele kaalutakse aga ka lae lisamist. Michal rääkis, et lae puhul jagavad tootjad siis, kui energia hind on kõrge, teatud hinnataseme ületamise puhul tulusid maksumaksjaga.

"See ehk lae lisamine – tootjate tulu jagamine, kui hinnad on turul kõrged – on uus lähenemine, mis on koalitsioonileppes," sõnas ta.

Täiendavate hangete põranda-lae-põhimõttel läbiviimist saab valitsus Michali sõnul otsustada siis, kui mõne kuu pärast on teada, milliseid taastuvvõimsusi rajatakse maismaal ja merel turuhinna vastu.

"Koalitsioon on kokku leppinud hinnata, milliste hangete ja mahu järele on vajadus, et saada sada protsenti Eesti summaarsest tarbimisest puhta energiaga kaetud. Kui turule tulevast ei piisa või on vajadus tempo kiirendamiseks, et saada soodsamat ja puhast energiat piisavalt ja õiges ajaraamis, siis teeme mainitud viisil konkursse ka meretuuleparkide tulekuks," sõnas Michal.

Otsuseid langetades lähtub valitsus tema sõnul turul toimuvast ning võimalikult heast tempost, millega sajaprotsendilise taastuvenergia eesmärk saavutada.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles 2021. aastal, kui tuuleenergia arendajad soovisid põrandasüsteemi kehtestamist, et 10-15 aasta pärast peaks Eesti olema jõudnud selleni, et meretuulepargid tekiksid ilma toetusteta, sest nii oleks ühiskonnale kõige kulutõhusam ja taskukohasem.