Kaitsjad esitasid Tallinna Sadama kohtuasjas möödunud neljapäeval taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks aegumise ning alternatiivselt mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Korruptsioonis süüdistatava endise Tallinna Sadama juhi Ain Kaljuranna advokaat Paul Keres ütles ERR-ile, et taotlus on absoluutselt põhjendatud, sest kohtumenetlus on veninud juba "monstrumpikaks".

"Kui vaadata Euroopa inimõiguste kohtu praktikat, milline menetlusaeg on mõistlik, siis see on esimese astme kuritegude puhul kuskil seitse-kaheksa aastat ja teise astme kuritegude puhul kuni viis aastat. See aeg hakkab jooksma, kui isik saab teada enda suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest. Ain Kaljurand sai sellest teada, kui ta vahi alla võeti ja see oli 2015. aasta augustis. Ja veninud ei ole see sugugi kaitsjast või kaitselausest tulenevalt, vaid see on veninud kas objektiivsetest asjaoludest tulenevalt või kannatanust ehk Tallinna Sadamast tulenevalt, kes on üritanud menetlust venitada igatepidi, ja prokuratuurist tulenevalt. Nii et õigustada seda monstrumpikka menetlust ei ole kuidagi võimalik ja see menetlus tuleks lõpetada," lausus Keres, et loomulik on ka võimalike kuritegude aegumise küsimus.

Riigiprokurör Denis Tšasovskih ütles ERR-ile, et prokuratuur on kindel, et aegumistähtaeg ei ole süüdistatavate osas saabunud ning süüdistas kohtuasja venimises omakorda süüdistatavaid ja nende kaitsjaid.

"Sügisel saabus see (tähtaeg) üksnes Sven Honga ja Keskkonnahoolduse OÜ osas. Olenemata sellest, et menetlus on olnud pikk, on prokuratuur kindel, et kohtuasjas on võimalik jõuda lahendini mõistliku aja jooksul. Kohtuasja arutamine on korduvalt edasi lükkunud, kuid prokuröride veendumusel on selles oluline roll kaitsjate ja süüdistavate tegevusel, mis on väljendunud erinevate võimaluste ja võtete ära kasutamises istungi edasilükkamiseks ning istungite venitamiseks," lausus Tšasovskih.

Kaitsjad esitasid teisipäeval, kui kohtuasi otsast peale algas, ka taotluse taandada kohtunik Kristina Väliste ja rahvakohtunik Vladimir Simagin. Kohus taotlust ei rahuldanud.

Kerese sõnul esitasid nad taandamistaotluse, sest kui kohtuasi algab algusest, siis tuleks menetlus viia sellisesse staadiumisse, nagu asi algakski päriselt otsast peale ja kriminaalmenetluses tähendab see, et ükski kohtuasja läbi vaatav kohtunik ei tohi olla tutvunud kriminaalasja tõenditega.

"Aga meil kaks kohtu liiget, eesistuja ja rahvakohtunik, on. Kohtupraktikas on selliseid juhtumeid olnud veelgi ja siis on taandamistaotlused rahuldatud, aga meil ei rahuldatud," nentis Keres.

Prokuratuur aga kohtuniku ja rahvakohtuniku taandamise taotlust põhjendatuks ei pea.

"Menetlusseadus ei näe ette taandamisalust olukorras, kus üks rahvakohtunik vahetus. Prokuratuur on veendunud kohtunike erapooletuses. Meil ei ole alust kahelda kohtu eesistuja või rahvakohtuniku objektiivsuses," ütles Tšasovskih.

Kohus ei jõudnud neljapäeval kohtuasja lõpetamise taotluste kuulamisega lõpule ning sellega jätkatakse sel nädalal. Kaitsjate taotlus ei menetluse lõpetamiseks ei jää ilmselt viimaseks, samasisulisi taotlusi on oodata tõenäoliselt ka teistelt osalistelt ehk tsiviilkostjatelt ja kolmandatelt isikutelt, öeldi ERR-ile maakohtust.

Keres: kohtuasja taasalustamise tegelik põhjus on prokuratuuris

Tallinnas Harju maakohtus algas teisipäeval otsast peale 2019. aastal alguse saanud Tallinna Sadama kohtuasja arutelu, sest kohus rahuldas kohtukoosseisu kuulunud rahvakohtunik Peeter Kaasiku taotluse tervisliku seisundi tõttu ametist vabastamiseks.

Kerese sõnul menetluse taasalustamise juurpõhjus hoopis see, prokuratuur on tema hinnangul teadlikult valesti klassifitseerinud süüdistuse.

"Nad on klassifitseerinud süüdistuse altkäemaksuna, kuigi kõikide asjaolude kohaselt, isegi kõik prokuratuuri faktiväited peaksid paika pidama, siis saab see maksimaalselt olla erasektori altkäemaks. See on teise astme kuritegu, tavaline ehk avaliku sektori altkäemaks on esimese astme kuritegu. Ja rahvakohtunikke on vaja kaasata ainult esimese astme kuritegude lahendamisel, mis tähendab seda, et kui prokuratuur oleks kvalifitseerinud süüdistuse õigesti, siis rahvakohtunikke vaja ei oleks ja kohtunik Väliste saaks selle asja menetlemisega üksi edasi minna ehk mingit täiendavat viivitust ei tekiks," lausus Keres.

Keres lisas, et prokuratuur on kangekaelselt kuulda võtmata jätnud ka ringkonnakohtu ja riigikohtu märkused.

"Ringkonnakohus on neile kolm korda öelnud, et nende kuriteo klassifikatsioon oli vale ja ühe korra on selles asjas sama öelnud ka riigikohus või vähemalt mõista andnud. Nad ikkagi keelduvad seda klassifikatsiooni muutmast ja tagajärjeks on see olukord, kus me oleme," ütles Keres.

Tšasovskihi sõnul on prokuratuur veendunud, et tegu on avaliku sektori altkäemaksuga.

"Süüdistusaktis on toodud ka konkreetsed põhjalikud põhjendused, miks tegu on just avaliku sektori, mitte erasektori altkäemaksuga. Oleme valmis enda veendumist kohtule põhistama eelseisvates kohtuvaidlustes," ütles ta.

Tšasovskih möönis, et vahistamismenetluses viitas ringkonnakohus, et kuigi tegemist on põhjendatud kuriteokahtlusega, siis pigem on tegemist erasektori korruptsiooniga. "Siiski tuleb arvestada, et selline lahend on tehtud kohtueelse menetluse alguses, kui tegemist oli esialgse kahtlustusega, mis põhines oluliselt napimal informatsioonil kui süüdistus," lausus ta, lisades, et prokuratuur on ringkonnakohtu seisukohti arvesse võtnud, kui neid ei saa võtta ettekirjutustena prokuratuurile.

Keres nimetas prokuratuuri kangekaelsust ühelt poolt jonnakuseks. "Teisest küljest – nad mõistavad, et kui nad ümber kvalifitseerivad, siis neil ei ole aegumisele mitte mingisuguseid vastuväiteid," lausus ta.

Tšasovskihi sõnul on selle üle vaieldud kaitsjatega menetluse algusest peale. "Leiame, et faktipõhise ja lõpliku õigusliku hinnangu annab selles küsimuses asja sisuliselt lahendav kohus," nentis ta.

2015. aastal alguse saanud Tallinna Sadama kriminaalasi jõudis kohtusse 2019. aastal ning sellest ajast on kokku toimunud 90 kohtuistungit. Need olid planeeritud jätkuma kuni tuleva aasta 28. märtsini.

2015. aasta suve lõpul vahistas kaitsepolitsei Allan Kiili ja Ain Kaljuranna, süüdistuse järgi võtsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena kümne aasta jooksul suures ulatuses altkäemaksu.

Süüdistuse järgi moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks praamide müügilepingute sõlmimiseks.

2020. aasta oktoobris lõpetas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud võimeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri möödunud aasta juunis.