Koalitsioonileppe tervishoiu peatükk ütleb, et 2023. aasta lõpuks tehakse tervishoiu rahastamise analüüs eesmärgiga tagada senisest laiapõhjalisem tervishoiu rahastamine ja jätkusuutlikkus. Samuti on seal kirjas, et otsitakse võimalusi kaasata tervishoidu erarahastust.

Ida-Tallinna Keskhaigla juht Tarmo Bakler ütles, et sellised analüüsid on tegelikult juba tehtud ning küsimus on, kas neid julgetakse ka ellu viia.

"Kui raha kõrval vaadata teist tervishoiuvaldkonna võtmeküsimust ehk kust tulevad inimesed, siis seda pole koalitsioonileppes üldse välja toodud," sõnas Bakler.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht Agris Peedu lisas, et tema ei leidnud koalitsioonileppest punkti, kuidas tervishoidu raha juurde tuleb. Kuid ka tema nõustus, et põhiprobleemiks tervishoius on inimesed.

"Meil on inimesi juurde vaja. Ma ei leidnud koalitsioonileppest seda kohta. Ühes kohas teema veidi oli sees, kus räägiti, mis teenuseid on vaja turule tuua, kui on personalinappus. Aga seda, kuidas personalinappust lahendada, seda polnud," rääkis Peedu.

Ta tõi näiteks, et investeeringuteks haiglatele, kasvõi välisvahendite toel uus valitsusliit raha lubab, aga kust tuleb rahastus seal töötavale personalile, seda ei mainita.

Tarmo Bakler soovitas lugeda mullu novembris valminud riigikontrolli dokumenti tervishoiu suundumustest.

"Ka sealt tuleb välja, et meil ei ole puudu visioonidest, vaid sellest, kuidas administratiivselt plaanid ellu viia. Et julgetaks teha otsuseid. Kust me leiame inimesed, kes haiglates, perearstikeskustes või õendushaiglates tegutsevad," sõnas ITK juht.

Agris Peedu ütles, et PERH ja ITK pole tervishoiutöötajatele kõige atraktiivsemad tööandjad ka seetõttu, et mõlemad teevad valvetööd ja tööl tuleb olla ka nädalavahetustel.

"Ja teatud osale tervishoiutöötajatele pole see populaarne. Ja see on koht, kus me oleme atraktiivsust erameditsiinile kaotanud."

Bakler lisas, et erameditsiini pakutavate teenuste juurde on läinud inimesed, kes suudavad teenuse eest ise rohkem maksta, kui teeb seda haigekassa.

"Kui riiklikud süsteemid ei suuda pakkuda piisavalt tuge, kus spetsialistide puudus on näiteks vaimse tervise vallas, siis need, kes on ise rohkem valmis maksma, jõuavad sinna".

Peedu tõi koalitsioonileppest välja, et seal on eraldi peatükk vaimsest tervisest, mille eest tuleks koalitsioonilepet kiita. Samas ootaks ta konkreetseid samme.

"Et noorukite vaimse tervisega tegelevat personali juurde tuua, suurendada koolipsühholoogi teenuse kättesaadavust, on väga õige. Covid-perioodi järgne aeg näitab, et selle teemaga tuleb tegeleda. Meil on aga täna regionaalhaiglas suur puudus lastepsühhiaatriast," tunnistas Peedu.

KOALITSIOONILEPE

9.3. Tervishoid

9.3.1. Viime 2023. aasta lõpuks läbi tervishoiu rahastamise analüüsi eesmärgiga tagada
senisest laiapõhjalisem tervishoiu rahastamine ja jätkusuutlikkus. Otsime võimalusi
kaasata tervishoidu erarahastust. Toetame solidaarse tervisekindlustuse jätkumist.
9.3.2. Uuendame tervishoiu digilahendusi ja arendame personaalset terviselugu, millega
inimene näeb terviseinfot, rahalist kulu ning mille kaudu on võimalik saada
tervisenõustamist. Eesmärk on suunata senisest rohkem tähelepanu ja ressursse
haiguste ennetamisele ja patsiendikesksele tervishoiule.
9.3.3. Vaatame üle Eesti haiglavõrgu arenguvajadused, võttes aluseks analüüsi "Inimkeskne
ja integreeritud haiglavõrk 2040" tulemused. Arendame terviklikku
tervishoiuvõrgustikku, mis eeldab esmatasandi tervishoiu, haiglavõrgu ja erakorralise
meditsiinivõrgu senisest tugevamat integreeritust.
9.3.4. Loome lihtsama õigusliku võimaluse patsienditestamendi koostamiseks.
9.3.5. Algatame koos arstide, meditsiinieetika ekspertide, patsiendiorganisatsioonide ja teiste
osapooltega elulõpu otsuste määratlemise analüüsi.
9.3.6. Loome koostöös tervishoiuteenuse osutajate, Eesti Varude Keskuse ja Eesti
Kaitseväega tervishoiu tegevusvarude süsteemi.
9.3.7. Suurendame hambaravihüvitist.