Uus valitsus on lubanud vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid, mis said valmis juba 2014. aastal.

Riisalo rääkis ERR-ile, et korrigeerida tuleb kõiki seadusi, mis sisaldavad sõna "abikaasa" või "abielu" ja lisada sinna kõrvale vajadusel sõna "kooselupartner" või muid täpsustusi.

"See on tegelikult peamine küsimus. Selliseid seadusi on ligikaudu sada, natukene alla selle," selgitas ta ja lisas, et iga sätte puhul tuleb ka selle mõjusid kaaluda.

Sama eelnõu peaks hõlmama ka abieluvõrdsuse küsimust, sest keerulised ja ühiskondlikult tundlikud teemad on ministri sõnul mõistlik ühe eelnõuga ära lahendada, seda enam, et perekonnaseaduse muutmine pole võrreldes kooseluseaduse rakendusaktidega kuigi mahukas. Ühekorraga neid ära tehes saavad kõik oma õigusi võrdselt nautida ning ühiskondlik valu ja ärevus ei kesta liiga pikalt, põhjendas ta.

Riisalo sõnul on eelnõu kallal juba tööd alustatud. Valitsus sai volitused esmaspäeval, koalitsioonilepe aga avalikustati juba varem, nii et justiitsministeeriumi ametnikud on juba kursis, et see ülesanne tuleb nende lauale.

"Eile hommikul oli meil esimene sisuline arutelu, kindlasti lähinädalatel kohtun eri osapooltega," kirjeldas ta edasisi plaane. "Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis /.../ on vast kuu aja jooksul võimalik olemasolevad eelnõud üle vaadata, ära korrigeerida ja siis edasi minna."

Riisalo sõnul püütakse teha nii, et eelnõu jõuaks veel enne suvepuhkusi riigikokku ja siis on juba riigikogu pädev ise edasi otsustama, kuidas selle seaduse menetlemisega edasi liikuda.

Kooseluseaduse kaalumiskohtadena nimetas Riisalo muu hulgas lapsendamisküsimust. Näiteks on kooselulepingu kehtimise ajal võimalik üksnes peresisene lapsendamine, aga ühiselt koosellunud lapsendada ei saa. Tema hinnangul peaks püüdlema selles suunas, et kooselus või abielus olevate inimeste ja tulevikus ka sooneutraalses abielus olevate inimeste jaoks oleksid reeglid võimalikult võrdsed.

"See, ma arvan, tähendab ikkagi seda, et kui eri soost abikaasadel on ühine lapsendamine võimalik vaid abielus olles, siis sama võiks olla ka samasoolistel paaridel," lisas minister.

Seda, kas perekonnaseadust muudetakse niisuguses sõnastuses nagu koalitsioonileppes kirjas - abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel - ei osanud ta öelda, sest täpse sõnastusega tegelevad juristid, kuid põhimõte on tema sõnul tõesti selline.

"Siia tuleb muidugi nüansse ja detaile juurde, meie hulgas elab ka inimesi, kelle teovõimet on mingis küsimuses piiratud. Ka need aspektid tuleb läbi kaaluda ja see regulatsioon peab olema lõpuni korrektne," lausus Riisalo.

Küsimusele, kas samasoolised saavad ka lapsendamisõiguse, vastas ta, et kui võrrelda eri riike, kus sooneutraalne abielu on reguleeritud, prevaleerib lapsendamise kaudu vanemluse määratlemine. Mis aga puudutab surrogaatemadust, mille puhul võiks naine raha eest kahele abiellunud mehele sünnitada lapsendamiseks lapse, siis need teemad vajavad laiemat diskussiooni.

Raha eest asendusemadust ei pea Riisalo mingil juhul mõeldavaks.
Eestile võiks tema sõnul sobida altruistlik lähenemine, nii et asendusemadus lubataks üksnes juhul, kui naine ei saa meditsiinilistel põhjustel last kanda või sünnitada.

"See on diskussiooni koht ja hetkel me seda reguleerima ei lähe," lisas sotsiaalkaitseminister, kelle sõnul on surrogaatluse teemas palju lahendusi vajavaid küsimusi ja praegune koalitsioon ei plaani neid käsitlema hakata.

Riisalo tõi välja, et kui Eesti legaliseerib sooneutraalse abielu, oleme me Euroopas 20. ja maailmas 35. riik, kes on seda teinud.