Urmas Viilma: "esimese võimaluse" poliitkultuur

Abielu sisuline ümbermõtestamine põhiseaduse valguses vajab taas kogu rahva mandaati, mida on võimalik saavutada ainult rahvahääletusega, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistoorium kinnitas teisipäevasel e-koosolekul kiriku ametliku arvamuse seoses perekonnaseaduse ja muude seaduste muutmise eelnõuga ning selle kobarseaduse eelnõu koostamise- ja kaasamisprotsessiga. Konsistooriumi arvamus saadeti justiitsministeeriumisse ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole.
Oma kirjas avaldasime, et me ei saa usulistel ja rahvuslikel-kultuurilistel põhjustel nõustuda abielu kehtestamisega sooneutraalse liiduna. See samm on nii Piibli õpetuse kui ka Eesti Vabariigi põhiseaduse mõtte vastane. Kui abielu muudetakse õiguslikult mehe ja naise vahelisest liidust sooneutraalseks liiduks, avaldab see kogu Eesti ühiskonnale, rahvale ja kultuurile pöördumatult negatiivset mõju ning süvendab lõhestumist erinevate inimeste ja maailmavaateliste gruppide vahel.
Olukorras, kus kogu ühiskonna, eriti noore põlvkonna vaimne tervis on halvenemas seoses äsjase pandeemiaga, äreva julgeolekuolukorraga ning valitseva majandussurutisega, mõjub abielu ja perekonna tähenduse kardinaalne muutmine laastavalt kogu ühiskonnale.
Lisaks sellele, et vastastikusel armastusel, austusel ja eluaegsel pühendumisel põhinev mehe ja naise abielu, mille viljad on lapsed, on kristlaste ja teiste usklike jaoks Jumala poolt seatud perekonna normmudel, mida ei saa inimene ise muuta, on abielu mõistetud ka Eesti põhiseaduses mehe ja naise liiduna. Just nõnda sai Eesti Vabariigi põhiseadus rahvahääletusel 22. juunil 1992 Eesti rahva toetuse. Abielu sisuline ümbermõtestamine põhiseaduse valguses vajab taas kogu rahva mandaati, mida on võimalik saavutada ainult rahvahääletusega.
Ühtlasi avaldasime rahulolematust, et perekonnaseaduse eelnõule kogutava tagasiside esitamiseks anti kõigest minimaalne kolme tööpäeva pikkune tähtaeg. Pretsedenditult lühikese aja andmine 50-leheküljelise eelnõu ja 124-leheküljelise seletuskirja läbi töötamiseks ja arvamuse kujundamiseks ei väljenda eelnõu koostaja ja esitaja tegelikku soovi koguda sisulist ja põhjalikku tagasisidet ega järgi ka head riigiõiguslikku tava.
Sellisel viisil tagasiside kogumine on ainult formaalne ja väljendab lugupidamatust kooskõlastusi ja arvamusi esitada soovivate isikute aadressil, tekitades omakorda usaldamatust valitsusliidu erakondade suhtes.
Oma arvamuses avaldasime ka pahameelt selle üle, et eelnõu koostamisel ei ole järgitud head õigusloome tava. Perekonnaseaduse ja muude seaduste muutmise nn kobarseaduse eelnõuga muudetakse 80 seadust ja 19 rakendusakti.
Õiguskantsler Ülle Madise on väljendanud korduvalt seisukohta, et kobarseaduste vastuvõtmine ei ole riigimehelik ega kooskõlas hea riigiõigusliku tavaga. Sisulise arutelu saavutamiseks on soovitatav seadusemuudatusi arutada ükshaaval.
Lisaks tuleb seaduseelnõude algatamisel lähtuda õigusloome korraldamist puudutavatest õigusaktidest ning muuhulgas tuleb koostada seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus ning anda see avalikule arutelule. Perekonnaseaduse eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisele saatmisel ei ole aga järgitud head õigusloome tava, mis on halb näide Eestis kui õigusriigis valitsevast uuest poliitkultuurist.
Kirikuvalitsus ei ole ka rahul, et perekonnaseaduse muutmise menetlus viiakse läbi kiireloomulisena, mis läheb vastuollu õigusloome korraldamist puudutavate õigusaktide ja hea õigusloome tavaga ning välistab laiapõhjalise ühiskondliku arutelu ja debati.
Eelnõu seletuskirjas selgitatakse:
"Eelnõu jaoks ei ole koostatud eelnevalt väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 2 p 1 mõttes. Eelnõu kiireloomulisus tuleneb poliitilisest valikust. Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid 10. aprillil 2023 koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2023–2027. Koalitsioonilepingu justiitsküsimuste p-des 24 ja 25 otsustati muuta perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel ning võtta vastu kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused esimesel võimalusel."
Nimetatud selgitus on teadlikult eksitav püüdes põhjendada seaduse eelnõu kiireloomulist menetlemist valitsusliidu koalitsioonileppes väljendatud poliitilise tahtega. Koalitsioonilepe on koostatud kogu nelja-aastaseks valitsemisperioodiks ega sisalda viidet, et sooneutraalse abielu kehtestamine ja sellega seotud perekonnaseaduse ja muude seaduste muutmine peab toimuma "esimesel võimalusel".
Riigikogu korraliste valimiste vaheline nelja-aastane periood on piisav aeg seaduste menetlemiseks ettenähtud korras. Seletuskirjas põhjendusena toodud ettekääne seaduse eelnõu kiireloomuliseks menetlemiseks on eksitav ega ärata usaldust eelnõu koostajate ega esitajate suhtes, vaid paistab välja valetamisena.
Konsistoorium avaldas ka rahulolematust, et Eesti Kirikute Nõukogu ega Eestis tegutsevaid kirikuid, kelle vaimulikel on abielude riikliku sõlmimise õigus, ei ole erinevalt teistest koostöö- või huvigruppidest olnud kaasatud eelnõu väljatöötamise protsessi ega arvatud eelnõu kaudu mõjutatavate isikute sihtrühma.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et lisaks erinevate ministeeriumite ja riigiasutuste esindajatele ja ekspertidele on eelnõu valminud tihedas koostöös Notarite Koja ja siseministeeriumi esindajatega ning huvirühmadest toimus eelnõu valmimise ajal sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo eestvedamisel arutelu Eesti LGBT Ühingu ja Eesti Transinimeste Ühingu esindajatega.
Eestis on 88 notarit, kes saavad kinnitada abielu sõlmimist ja tõestada kooselulepingute sõlmimist. Samuti on Eestis 67 perekonnaseisuametnikul abielu sõlmimise kinnitamise õigus. Selles kontekstis on kurvastav, et eelnõu koostamise käiku ei ole soovitud kaasata Eestis tegutsevate usuliste ühenduste, kirikute ja koguduste ning Eesti Kirikute Nõukogu esindajaid, kelle vaimulikest 108 omavad abielu sõlmimisega seonduvate perekonnaseisuasutuse ülesannete täitmise õigust.
Nimetatud vaimulikke, samuti alalhoidlikku maailmavaadet esindavaid kristlasi ei ole analoogselt teiste puutumust omavate gruppidega arvatud eelnõu kaudu mõjutatavate isikute sihtrühma. Seetõttu on analüüsimata mõju nendele rühmadele, kes ainuüksi kristlaskonnana moodustavad 2021. aasta rahvaloenduse andmete alusel üle veerandi ja kogu riigi usklikkonnana ligi kolmandiku Eesti rahvastikust. Enamuse nende inimeste usulis-maailmavaateline veendumus, et abielu peab olema mehe ja naise vaheline liit, on jäänud arvestamata.
Kokkuvõtteks tegi EELK konsistoorium eelnõuga seoses ettepaneku peatada perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kiireloomuline menetlemine.
Kirikuvalitsus leiab, et kuni Eesti kodanikud ei ole uuel rahvahääletusel mõtestanud teisiti 1992. aasta rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestatud abikaasade ja perekonna tähendust, ei ole perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga võimaldada kahel täisealisel füüsilisel isikul sõlmida abielu sõltumata nende soost õigustatud ega põhjendatud.
Toimetaja: Kaupo Meiel