Riigikogu arenguseire keskus soovitab Eesti ettevõtetel rohepöörde võimalustest kohe kinni haarata, et sellest muutusest edukalt väljuda.

"Ma arvan, et näiteks üks perspektiivikas valdkond on puidu biorafineerimine, kus meil on ette näidata juba tugev teadusbaas, aga ka juba esimesed piloottehased on valmimas," sõnas keskuse uuringutejuht Uku Varblane.

Selliseid valdkondi on veel. Näiteks toob keskus liha alternatiivide tootmise või tüvirakkude digitaliseeritud uuendamise, mis võimaldaks vähendada väetiste kasutamist.

Samas peaks riik edulugudeni jõudmiseks panustama senisest enam ettevõtete teadus- ja arendustegevusse, mida Eesti toetab kolm korda vähem kui OECD riigid keskmiselt. Samuti võiks riik keskuse hinnangul kaaluda maksusoodustusi.

"Üks võimalus oleks see, et teadus- ja arendustegevus oleks madalamalt maksustatud. Oleks võimalik maksubaasi mingil määral vähendada. Mõned riigid on kasutanud ka seda võimalust, et teadustöötajad on madalamalt maksustatud," selgitas Varblane.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Priit Lomp (SDE) ütles, et maksusoodustuste tegemine on küsimus laiemaks aruteluks.

"Koalitsioonilepingus on kokku lepitud, et teadus- ja arendustegevuse rahastuse tõstmine oleks riigi poolt ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust ja kui ettevõtted panevad sinna juurde veel oma osa, siis see ongi see suurem mõju osa," rääkis Lomp.

Ettevõtjate investeerimissoovi pärsib ebakindlus tuleviku ees.

"Investeeringute tegemisel on Eesti ettevõtjate jaoks peamine takistus väljavaade tuleviku suhtes. Muutujaid on keskkonnas väga palju. Keegi ei tea täpselt, kus või milliseses seisus meie majandus võiks olla kuue kuni 12 kuu pärast," selgitas Coop Panga äriklientide finantseerimise äriliini juht Lehar Kütt.

Rohepöördest edukana väljumiseks võiks ettevõtted raporti järgi keskenduda veel näiteks vesinikutehnoloogiatele, aga ka tehisintellektile ja masinõppele.