Pariisis protesteerisid ukrainlased vene asekaitseministri Timur Ivanovi eksnaisele Svetlana Maniovichile kuuluva maja ees. Asekaitseminister on piirangute nimekirjas, kuid abikaasast lahutanud Svetlana saab vabalt Euroopas ringi reisida.

See peaks muutuma võimatuks, kui liikmesriigid uusi sanktsioonipakette arutavad. Praegu hõõrutakse 11. paketi detaile.

"Küllap näeme sel aastal 13. või 14. paketi ära. Mõte on see, et sanktsioonipoliitika pole staatiline tegevus. Ta on ajas muutuv ja kohanev, sest ka sinu vastane kohaneb sanktsioonidega," kirjeldas välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar. "11. pakett, hetkel ei saa rääkida detailidest, keda tahetakse sinna isikute ja üksustena lisada, aga fookus saab olema sanktsioonidest kõrvalehiilimisel."

Eestis käib korra-kaks kuus koos ministeeriumite ja nende allasutuste koostöörühm, mis jälgib sanktsioonide täitmist, kuid tuvastab ka seaduseauke ja parenduskohti. Majandusministeerium vastutab teenuste eest ehk transport, äriteenused nagu audiitor või raamatupidamine ning ka propagandakanalid.

"Sanktsioonide rakendamise tagamine seisnebki paljuski selles, et ettevõtetega rääkida, teavitustööd teha. Ei saa salata, et teatud tüüpi teenistuste puhul, kus pole füüsilist liikumist, ongi keeruline lõpuni järelevalvet ja kontrolli teha," rääkis MKM-i ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna juhataja Marie Allikmaa.

Allikmaa sõnul on teenuste valdkonnas pilt päris hea, kuigi mõned juhtumid on olnud, kus teadmatusest on sanktsioone rikutud, eelkõige äri- või IT teenuse valdkonnas. Mis sellise ettevõttega edasi saab?

"Kui ettevõte lõpetab tegevuse ära ja see on meie tänane teadmine, siis on kõik väga hästi. Juhul kui saab selgeks, et tegemist on teadliku sanktsioonide rikkumisega, siis saame juba vaadata karistamise suunas ja seal võtab kaitsepolitseiamet tegevuse üle," sõnas Allikmaa.

Sanktsioonide kontroll tähendab tööhulga meeletut kasvu

Kapo on eelmise aasta veebruarist alustanud 45 kriminaalmenetlust ning ühes menetluses on karistuseni jõutud, ülejäänud on eeluurimise faasis. Koostööd erasektoriga rõhutab ka rahapesu andmebüroo, mis jälgib finantssanktsioonide rakendamist.

Rahapesu andmebüroo asejuht Laura Aus toob välja, et peamiseks piirangutest möödahiilimise katseks on Euroopa Liidus loodud variettevõte, mille kaudu püütakse kaupa liigutada.

"Väga palju on skeeme, kus müüakse enda arust kaupa Euroopa Liidu liikmesriiki või kolmandasse riiki ja tegelikult selle lõppkasutaja liigub edasi Venemaale. See on peamine. Finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise tüpoloogia ei ole ajas väga muutunud. Peale 2014. aastast nuputati nad välja ja neid üritatakse tänaseni samamoodi kasutada. Olgu siis ettevõtte omandi lahjendamine, viies selle protsendi 49 juurde, et 50 protsendi piiri vältida," ütles Aus.

"Üks tüpoloogia, mida näeme, et mingi kaup on transiidis ja läbib Venemaad või Valgevenet ja tema lõppriik on hoopis midagi muud, olgu Kasahstan, Usbekistan, ükskõik, mis. Ja siis see kaup kaob ära seal transiidis Venemaa avarustes," rääkis Kodar.

Piirivalvurite ja tollitöötajate jaoks on sanktsioonidest kinnipidamise kontroll tähendanud meeletut tööhulga kasvu, sest nimekiri on pikk ning iga kaubagrupi nimetuse puhul tuleb selle vastavust otsida arvutist.

"Aastal 2022 me teostasime 43 000 kontrolli ja tuvastasime 1600 eri liiki rikkumist. Sel aastal ainuüksi oleme teinud 9000 kontrolli ja avastanud 1200 eri rikkumist," rääkis MTA välispiiri valdkonna juht Ants Kutti.

Pärast dokumentide kontrolli vaatab tollitöötaja masina üle ning kui midagi paistab kahtlane, siis tuleb veokit kontrollida. See võib kesta kuni 12 tundi, kui vaja veok tühjaks tõsta.

Kui varem kontrolliti viit protsenti veokitest, siis nüüd on see näitaja tõusnud peaaegu 70 protsendini.

"Kui räägime kaubaveost, siis kui võrrelda 2023 esimest kvartalit eelmise aasta sama perioodiga, siis veokite on arv Narvas langenud ca 40 protsenti. Luhamaal, Koidulas pisut vähem, kuni 20-27 protsenti. Aga see on oluline vähenemine. Samas on sõiduautode arv tõusnud kuni 90 protsenti," ütles Kutti.

Sama lugu on eraisikute piiriületusega - Narvas on kasv olnud 40 000 piiriületuselt 240 000-ni. Eraisik ei saa kaasa võtta üle tuhande euro sularaha, tekkinud on aga uus popp kaup.

"Viimase aja trend, igas piiripunktis iga päev, üritatakse välja vedada mootoriõli. Mis on sanktsioneeritud ja ilmselt on tekkinud kas väga suur hinnavahe või siis on tõeline puudus. Lääne autod vajavad korralikku mootoriõli ehk seda, mis on neile ette nähtud," ütles Kutti.  

Erandeid antakse vähe

Piirangust pääsemiseks saab ettevõte küsida erandit. Kuigi Vene ja Valgevene vedajad ei tohtinud enam Euroopa Liidus kaupu vedada, jäeti siiski võimalus, et teatud toidukaupu, väetisi ja energiakandjaid saaks vedada, kui see on sihtriigi jaoks hädavajalik.

"Meile laekus erandi kasutamiseks ca 20-30 taotlust, mille meie lükkasime kõik tagasi, leides, et nende kaupade toomine pole piisavalt põhjendatud," rääkis Allikmaa. "Käesoleval aastal pole erandeid taotletud, peaasjalikult seetõttu, et on mõistetud, et neid ei anta. Peab tõesti väga mõjuv põhjus olema, näiteks kaupade nappus."

Kui transpordivaldkonnas pole sel aastal erandeid antud, siis finantsvaldkonnas küll. Eesti andis eelmisel aastal 96 erandit, peamiselt paarile väetiseettevõttele. Nende vara on külmutatud, kuid väetist tuleb ohutult hoida ja maksta kasvõi kommunaale.

Erki Kodar on sel aastal allkirjastanud kümmekond erandit. "Erandeid ei tasu võtta sellisena, et nad oleksid pahad puhtalt oma definitsiooni järgi, vaid nad ongi loodud selleks, et ettevõtted ja isikud saaksid igapäevased vajadusi katta ja Eesti riigil on ka huvi, et kui mõnda kaupa on vaja siit ära liigutada kuskile, sest see on ohtlik, siis kindlasti me sel aastal jätkame," ütles Kodar.

"Kui vahend realiseeritakse, siis tulem kohe ka külmutatakse. Eesti peamised külmutatud vahendid on kahe ettevõtte vahendid. Tänane seis on külmutatud vahendid on 37 miljonit eurot, aga see ei pruugi jääda sellisel kujul, sest nende ettevõtete säilitamine on üpris kulukas," sõnas rahapesu andmebüroo asejuht Laura Aus.