Riigikontroll auditeeris viie ministeeriumi võimet täita laiapindse riigikaitse ülesandeid. Olulised puudused valmisolekus ilmnesid kõigil peale kaitseministeeriumi. Eriti kriitiline oli riigikontroll riigikantselei tegevuse suhtes.

"On väga hea, et riigikontroll on teemasse sisse vaadanud ja need puudused esile toonud. Eks sellega tuleb nõustuda, et puudusi esineb ja tööd on veel palju teha, et me oleksime kriisideks paremini valmis," ütles Peterkop ERR-ile.

"Teha on palju. Aastaid ei ole ju seda valdkonda tähtsustatud. Kui piltlikult võrrelda, siis kui kaitseministeerium kogu aeg valmistub oma valitsemisalaga sõjaks, siis teistel asutustel on nendeks tulevikustsenaariumiteks valmistumiseks vähem mahti ja ressurssi ja seetõttu on seal ka seda, mida teha, rohkem. Lühidalt öeldes tuleb teha rohkem ja kiiremini, kuna see Ukraina sõda on meile näidanud, et meie piirkonnas julgeolekuolukord on habras," lausus riigisekretär.

Peterkopi sõnul on puudused süsteemses arenduses tinginud asjaolu, et inimesed, kes sellega tegelema on pidanud, on olnud hõivatud kriisidega.

"Riigikantselei vaates viimased kolm aastat, alates Covidist, me olemegi kriisis olnud. Kui need kriisid on meil aidanud valmisolekut parandada, siis sellisest süsteemsest arendusest on puudu jäänud, sest samad inimesed on olnud hõivatud kriisidele reageerimisega," ütles ta.

Peterkopi sõnul on riigikantselei süsteemseks kriisivalmiduse arendamiseks saatnud kooskõlastusringile tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduseelnõu. "See loob sellise tervikliku pildi, mis aitab kriisideks paremini valmistuda ja annab ülevaate ka konkreetsetest puudujääkidest, nii ressursivajadustest kui ka muudest puudujääkidest erinevates valitsemisalades," rääkis Peterkop.

Kriitika riigikantselei aadressil

Riigikontroll märkis, et ehkki riigikantselei peaks looma tervikliku ülevaate eri valitsemisalade võimetest täita riigikaitseülesandeid, pole ta seda suutnud teha ning et riigikantselei tegevus pole olnud piisav ka valitsemisalade puuduste likvideerimiseks.

Riigikontrolör Janar Holm osutas, et kuna ministeeriumide riigikaitselise kriisi kavad on salajased, on riigikantselei ainus, kellel on terviklik teave ja kes saab nende kriisideks valmistumist sisukalt koordineerida.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et riigikaitseülesandeid praktikas elluviivad asutused ei saa piisavalt aja- ja asjakohast infot. Seega ei teki asutustel ühist arusaama, kuidas ja millisteks riigikaitselisteks kriisideks nad peaksid valmistuma ning kuidas kriisis oma ülesandeid eesmärgipäraselt täita.

"Sellega ma küll täielikult nõustuda ei saa. See teema püstitus otseselt viitab ju ressursside puudulikkusele. Ja ressursside eraldamise otsustab ikkagi valitsus ja riigikogu riigieelarve protsessi käigus. Et kui palju eraldatakse vahendeid, et arendada neid konkreetseid võimeid. Ja mida riigikantselei on teinud, on riigieelarve koostamise protsessi käigus neid laiapõhjalise riigikaitse vajadusi valitsusele tutvustanud, aga need ressursi otsused tehakse ikkagi valitsuse ja riigikogu poolt. Riigikantseleil ei ole sellist rahapotti, kust eraldada teistele vahendeid, et siis arendada konkreetseid võimeid," kommenteeris Peterkop.

Riigikantselei loob riigikaitse arengukava täitmise aruande

Oma vastuses riigikontrollile ütles Peterkop, et riigikantselei töötab välja kriisideks valmisoleku hindamisemetoodikat, mida katsetatakse 2023. aasta lõpus. "Kord aastas koostatakse riigikaitse arengukava täitmise aruanne, mis esitatakse koos riigikantselei kommentaaridega vabariigi valitsusele. Riigikantselei juhib edaspidi arengukavade menetlemisel valitsuse tähelepanu riigikaitselistele võimelünkadele," seisis vastuses. 

Ta märkis, et riigikantselei teeb riigikaitse arengukava uuendamise käigus valitsemisaladele ettepaneku leppida kokku riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike varude moodustamise põhimõtetes. Selle käigus saab tema sõnul ka hinnata varude moodustamise kulu. Riigi rahalistele võimalustele saab anda hinnangu rahandusministeerium. 

Peterkop rõhutas veel, et tulenevalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse üldisest põhimõttest on teavet võimalik jagada isikule, kellel on riigisaladusele juurdepääsu õigus ja põhjendatud teadmisvajadus. Teabe valdajalt saab küsida dokumentide väljavõtteid, mis ei sisalda riigisaladust. 

Riigikaitsekomisjon soovib kujundada oma seisukoha

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) ütles ERR-ile, et riigikaitsekomisjon hakkab auditi tulemusi arutama ning soov on kuulata ära ka erinevad asjaosalised ministeeriumidest ja riigikantseleist.

"See on hea, et riigikontroll selliseid aruandeid teeb. Ühest küljest võis oodata, et meil on veel asju teha, teisalt oleks soov rääkida ka asjaosalistega. See vajab põhjaliku arutelu ja analüüsi," lausus Stoicescu.

"Ka koalitsioonileppes on sätted, mis puudutavad laiapindset riigikaitset ja selle oluline osa on mittesõjalised kaitseülesanded ministeeriumides, ehk kõik, mis puudutab planeerimist, õppuseid, varusid. On vara anda sisulisi kommentaare ja hinnanguid enne kui oleme kõik osapooled ära kuulanud ja komisjon on kujundanud oma arvamuse," lisas ta.