Tallinna tellitud analüüsis esitatavad Tartu Ülikooli teadlased kolm rändeprognoosi stsenaariumi aastani 2050. Esimene ehk rände baasstsenaarium näeb ette senise rände jätkumist ning sellega kasvaks Tallinna elanike arv aastaks 2050 12 protsenti ehk umbes 55 000 inimese võrra. Seega oleks 21. sajandi keskpaigas Tallinnas elanikke ligikaudu pool miljonit.

Välisrändega lisanduks 75 000 inimest, mujalt Eestist lisanduks 6500 inimest, loomulik iive oleks samal ajal selgelt negatiivne (-26 500).

Teine stsenaarium arvestab turupõhise elamuehituse realiseerumist ning seda peavad prognoosi koostajad ka kõige tõenäolisemaks. Selle järgi kasvab Tallinna elanike arv veerand sajandiga viiendiku võrra, kuid seda peamiselt mõnes linnaosas (Kesklinn, Põhja-Tallinn, Haabersti) ning linnaruum areneb seetõttu ebavõrdsemalt. Aastal 2050 oleks elanike arv pealinnas 87 000 inimese võrra suurem kui 2022. aasta seisuga (443 000) ehk 530 000 inimest.

Selle stsenaariumi teoks saamisel on vajalik, et detailplaneeringud realiseeruvad kõigis linnaosades planeeritud mahus ehk elupinda lisanduks ligi 110 000 inimesele. Välisrändega lisanduks 100 000 inimest, siserändega pea 9000. Loomulik iive oleks negatiivne (-23 227).

Kolmanda stsenaariumi puhul suunab elamuehitust linn, mis tähendab, et uutes elamupiirkondades tekib ka taskukohaseid elupindu ning vanemates kortermajades toimub ulatuslik renoveerimine. Elupinda tekib juurde 117 000 inimesele ning uuselamud jagunevad linnosade vahel ühtlasemalt kui turupõhise stsenaariumi puhul.

Tallinn kasvaks sellise stsenaariumiga pea 93 000 elaniku võrra ehk 21 protsenti. Võrdluseks võib tuua, et Eesti suuruselt teises linnas Tartus elab eelmise aasta lõpus seisuga 97 500 inimest.

Välisrändega tuleks Tallinna 107 000, sisserändega pea 10 000 inimest. Loomulik iive on samas järgus teiste stsenaariumitega.

Seega kasvab Tallinna rahvastik igal juhul välisrände arvelt. Kõige enam võidavad välisrändest elanikke juurde Kesklinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosa. Eesti-sisese rände kaudu Tallinn elanikke väga palju juurde enam ei saa, märgiti prognoosis.

Suurim kasv igal juhul kesklinnas

Kõigi kolme stsenaariumi puhul suureneb Kesklinna linnaosa elanike arv, kasv jääks 52 ja 63 protsendi vahele. Turupõhise arenguga suureneks üle 50 protsendi ka Haabersti elanike arv, linna suunatud arengu korral aga Kristiine linnaosa elanike arv. Kahanemine ootab iga stsenaariumi puhul ees Nõmmet.

Kesklinn on kõige kiiremini kasvanud linnaosa ka viimastel aastatel: aastatel 2015 kuni 2021 suurenes seal elanike arv pea 15 protsenti. Ainsana vähenes nendel aastatel Nõmme elanikkond, kaks protsenti. Kogu Tallinnas kasvas selle seitsme aastaga elanike arv 20 000 inimese võrra.

Turupõhise elamuarenduse stsenaarium tähendaks, et uusi elamuid ehitatakse vaid teatud linnaosadesse ning see tähendab linnaruumi ebavõrdsemat arengut. Samamoodi tähendab see, et ealine erinevus linnosade vahel kasvab. Kolm linnaosa, Kesklinn, Kristiine ja Haabersti, saaks juurde enim nooremaid inimesi, mõnevõrra ka Põhja-Tallinn. Ülejäänud linnaosades jääks vähemaks nii lapsi kui tööeas inimesi.

Kui planeeringute järgi prognoosida, siis Kesklinn, Haabersti ja Põhja-Tallinn saaksid kolme peale kolmveerand kõigist uutest eluruumidest ja seega ka elanikest. Kui arvestada ka Tallinna üldplaneeringu alasid, siis oleks kasv linnaosades veidi ühtlasem.

Samas hakkab Kesklinnas arendustegevuse potentsiaal vähenema, suuremad arendusalad saavad olema Põhja-Tallinnas ja Haaberstis, märkisid Tartu Ülikooli teadlastega rääkinud kinnisvaraeksperdid.

Kui minna veerand sajandi taha, siis alates aastast 1989 on Tallinna elanike arv kahanenud üheksa protsendi võrra, kuid kahanemine jääb 1990-ndatesse. Alates 2000. aastast on Tallinna rahvaarv pidevalt kasvanud, samas pole see veel jõudnud 1989. aasta tasemeni. Aastatel 2000–2021 kasvas Tallinna elanike arv 38 000 inimese võrra.

Prognoosis märgitakse ka, et 2015. aastal leidis Eestis aset rändepööre ning alates sellest ajast on Tallinna elanike arv kasvanud peamiselt välisrändega. Need, kes välismaalt Eestisse elama tulevad, eelistavad niinimetatud kuldse ringi valdadele Tallinna. Tallinna Eesti-sisese rände saldo on viimastel aastatel olnud negatiivne.

1. aprilli seisuga on Tallinna elanike arv 460 642. Rahvaarv on viimase aastaga kasvanud kiiresti Ukraina sõjapõgenike saabumise tõttu.