Õuespordi tegemiseks on võimalusi pealinnas justkui ohtralt. Väliplatse ja staadione on kokku ligi 400, enamik neist munitsipaalomandis. Üldiselt on aga platsid väravatega piiratud ning linnarahvas saab hoovisporti teha broneeringutevälistel aegadel.

"Kultuuri- ja spordiameti haldusalas on ka sarnaseid objekte, mis on küll aedadega piiratud staadionid või areenid, ka seal oleme pakkunud varasemal paaril aastal noortele tasuta liikumisvõimalusi, kui seal ei ole peale broneeritud mõnda treeningut. Näiteks Pirita velodroomi jalgpalliväljak, Sõle spordikeskuse jalgpalliväljak, korvpalliväljak, neid kohti on veel," rääkis Tallinna kultuuri- ja spordiameti juhataja asetäitja Aivo Normak.

Tihti ei teata, et lukustatud väravast hoolimata on võimalik siiski spordiplatsi ka endal kasutada. Suuresti jookseb vastav info iga väljaku kodulehel.

"Tegelikult, kui uksed on küll kinni, aga kui – kodulehel on ka olemas – administraatoriga ühendust võtta ja väljak on vaba /.../, siis on täiesti võimalik minna ja mängida ilma tasu maksmata," sõnas Sõle spordikeskuse juhataja Alar Nääme.

Aastaid sai kesklinnas Snelli spordiväljakul tasuta trenni teha – palli mängida või staadioniringe joosta. Sellest aastast on väravad spontaanseks sportimiseks suletud.

"See on kahe osapoole vaheline läbirääkimine – jõuti sellele tulemusele, et koolide kehalise kasvatuse tunnid on seal võimalik jätkuvalt läbi viia ja muus osas kokkuleppele lihtsalt ei jõutud seekord. Tõenäoliselt on siin küsimus ka rendihinnas," selgitas Normak.

Snelli kompleksi haldav OÜ Primos ei avaldanud, kui suurt rendihinda nad linnalt tänavu küsivad. Kirjalikus kommentaaris öeldakse, et inflatsioon, personali palgakulud, elektri hind ja remondi- ning hoolduskulud kasvasid oluliselt ning kokkuleppe saavutamiseks oleks vaja, et ka linn sooviks kõikide linlaste sportimist toetada.

Et seda teha, soovib kultuuri- ja spordiamet võimalikult paljud koolistaadionid linnarahvale kättesaadavaks teha.

"Loomulikult seda ei ole ühe hooga lihtne korraldada, see nõuab teataval määral ka finantsilisi vahendeid – koristamine, täiendavad personalikulud –, sest koolistaadionid on valdavalt kinnised territooriumid. Seal on nüansse, aga ma usun, et nendest saab järk-järgult üle ja ühel päeval me oleme olukorras, kus enamus Tallinna koolistaadione on lahti," rääkis Normak.

Möödunud aastal oli suve vältel hoovispordiks avatud 14 koolistaadionit.