Kooliaasta alguses tegi Tõnis Niinemets Facebookis postituse, kuidas ta tahtis poja ja naabrilastega õhtusel ajal kodu lähedal Snelli staadionil palli mängida, kuid visati välja.

Niinemetsa avalik postitus tõmbas sotsiaalmeedias käima elava arutelu. Selgub, et kui väljaspool Tallinna on üldjuhul koolide spordiväljakud tervisesportlastele avatud, siis pealinna umbes 50 suuremast koolide välispordirajatisest suur osa on avatud ainult siis, kui platsi kasutavad õpilased või konkreetsed trennid. Muul ajal seisavad objektid, millesse on paigutatud üksi ainult viimase viie aastaga 1,7 miljonit eurot, märkimisväärse osa ajast jõude.

"Kommentaarid olid need, et kui sa tahad ikkagi kasutada spordirajatist lastega vabal ajal, siis tule, kasuta seda väljaspool Tallinna linnapiiri – see oli valdav kommentaar. Kutsuti Sakusse, kutsuti Tartusse, kutsuti igale poole mujale, kus on kõik avatud. Aga siis ma saan aru, et ahah, pole midagi parata, ega pealinn tegelikult on ikkagi noorele, kes soovib vabal ajal kasutada sellist spordirajatist, ikkagi tegelikult pärssiv kui soosiv," rääkis Niinemets.

"Ma ei ole Tõnisega siin selles mõttes nõus. Tal on küll tõenäoliselt väga suur sõpruskond, kes on spordilembesed ja ei ela Tallinnas, aga ma usun, et tegelikult Tallinnas piletivaba sporti saab teha küll," vastas Tallinna abilinnapea Tiit Terik.

ERR-i ajakirjanik Taavi Eilat otsustas seepeale koos Niinemetsaga järele proovida, kas sporti saab teha. Nad tegid koolipäeva lõpus Niinemetsaga tiiru staadionitel. Kui pärastlõunane ring Tallinna kesklinna koolides näitas, et pealehakkamise ja õnne korral saab platsile küll, siis juba paar tundi hiljem olid samad staadionid kinni ja tabaluku taga.

Teine katse toimus nädalavahetusel. Õismäel Haabersti vene gümnaasiumi juures õnnestus neil hoolimata karmidest kirjadest jooksma minna. Mõni aeg hiljem Lasnamäel Linnamäe vene lütseumi juures oli aga lisaks kurjadele kirjadele juba ka suletud aed. Järgmine peatuspaik, kus oli värav kinni, oli Südalinna kooli juures.

Staadionite lukus hoidmine tundub jabur arvestades ka seda, et käimas on liikumisaasta.

"Kui me teame oma liikumisstatistikat, kui me teame, et esimesse klassi tulevatest lastest iga neljas on ülekaalus, igas neljandas klassis on juba iga kolmas ja kui me teame, et iga teine täiskasvanu on ülekaalus ja kui me teame, kui kesiselt me liigume ja kui me teame ka seda, et meil on probleeme vaimse tervisega, depressiooniga, stressiga, ärevushäiretega, siis me äkki võiks kasutada ära need avaliku rahaga loodud kohad ja tulla siis võib-olla tervist turgutama. Liikumise puhul on küll kindlalt välja öeldud seda, et stressi ta leevendab," kommenteeris liikumisaasta juht Alo Lõoke.

Ilmekas näide on Tallinna ühisgümnaasium, mille staadion nädalavahetuseks kinni pannakse. "Mina ise elan siitsamast punktist umbes 400 meetri kaugusel ja ma olen siit mööda kõndinud, sõitnud tuhandeid kordi. Mitusada korda olen ise mõelnud ka selle peale, et tahaks ise siia platsile minna ja tuua lapsed siia ka nädalavahetusel. See on loomulikult kinni ja õhtuti ka kinni. Lihtsalt ülihea nähtavusega kohas on meil väga atraktiivne keskkond loodud avaliku rahaga, aga kahjuks on see kinni," ütles Lõoke.

"Pealtnägija" helistas läbi ligi 20 pealinna kooli ja kehastus spordihuviliseks. Mõnes koolis on võõras tervisesportlane oodatud, näiteks Lasnamäe gümnaasiumi staadionil. Mõnes koolis saab taristut kasutada, kui valvur on kohal, näiteks Kalamaja põhikoolis koolipäevadel umbes kella 21-ni.

Mõnes koolis põrgatati küsimust nagu kuuma kartulit ning mõnes koolis öeldi selgelt ei, näiteks 21. koolis.

Ametnike ja koolijuhtidega konsulteerides joonistusid välja staadionite sulgemise põhjused. On hulk staadioneid, nagu Snelli või Tallinna ühisgümnaasium, mis on eravalduses ja majandavad sisuliselt ärialustel.

"Selle staadioni omanik ei ole Tallinna linn, vaid on haldusfirma, kes kunagi koolimaja renoveeris ja kes ka selle staadioni sel suvel täielikult renoveeris ja tema kohustus on tagada seda, et koolis oleksid õppimiseks ette nähtud tingimused, ka sportimistingimused ja seetõttu tema loal saaks seda staadionit ka teised kasutada. Kindlasti sellist vaba kasutust ma siiski kahjuks lubada ei saa," selgitas Tallinna ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever.

Aga peamise põhjusena nimetasid koolid prioriteediks oma õpilasi, mitte muu linnarahva võõrustamist. Nad ütlesid, et staadioni lahtihoidmine nõuaks lisaraha ja tagatipuks kiputakse vandaalitsema.

"Siis see nõuab ressurssi, seal peab olema, kes lahti hoiab ja kes valvab ja et nii-öelda lõhkuv element ja kultuuritu rahvas seal midagi korda ei saada," ütles 21. kooli direktor Meelis Kond.

"Me tulime remondist 2008 ja siis ikkagi siit suruti sisse igalt poolt. Aed ei ole meil nii-öelda terasest, seetõttu on murtud need võrgud siin lahti, on lõigatud ja võetud korduvalt ja siis tuldud. Ja kõik külalised ei olnud tol hetkel kindlasti need, kes tegelikult seda sportimiseks kasutasid," rääkis Pever.

"Ma saan aru, et see on hetkel Eesti vabariigis kõige suurem probleem, et kuskilt meeletult tulevad kogu aeg mingid vandaalid, kes kogu aeg lõhuvad. Ma ei tea, mul on ikkagi nagu usku noortesse," kommenteeris Tõnis Niinemets.

"Ma arvan, et äkki me oleme ikkagi ühiskonnana veidi kaugemale juba jõudnud, et meil inimesed oskavad kinni pidada mingitest tõekspidamistest, mingitest reeglitest, siltidest. Ka see, kui ongi siis kaamerad koolihoovides, et need saaksid siis päriselt ka kunagi tööd, et leitakse siis see üks vandaal üles, kui see peaks juhtuma," rääkis Alo Lõoke.

"Me oleme enda jaoks teadvustanud ja öelnud ka koolijuhtidele, kui midagi ära lõhutakse, teeme pildid, fikseerime selle olukorra ära ja loomulikult maksame kinni. Selles mõttes me ju parandame iseenda linnavara. Ka see kõik, mis on koolide käsutuses, ka needsamad koolid on ju Tallinna linna omad, nad ei ole kuidagi eraldiseisvad sellest linnasüsteemist," sõnas Tiit Terik.

Teriku sõnul avati pilootprojektina tänavu suvel pealinna 19 koolistaadionit kolmeks kuuks kõigile ja kuigi ta kahel käel toetab avatud väravate ideed, siis lõpuks on see ikkagi iga koolidirektori otsus, kas ja millistel tingimustel võõraid väljakule lubada.