Oluline 3. mail kell 22.44:

- Hersonis ja selle ümbruses sai Vene vägede rünnakute tõttu vähemalt 16 inimest surma, teatas Hersoni oblasti prokuratuur;

- Kremlit tabas droonirünnak;

- Ukraina presidendi hinnangul ei ole Venemaa viljaleppe pikendamisest huvitatud;

- Zelenski hinnangul saab Ukraina läänelt hävituslennukid pärast vastupealetungi;

- Zelenski on Soomes üllatusvisiidil;

- Hersonis kehtib eeloleval nädalavahetusel liikumiskeeld;

- Wagneri juhi hinnangul on Ukraina vastupealetung alanud, kuid selle aktiivsem faas algab lähipäevil;

- Venemaa rünnakus Hersoni kaubamajale hukkus kolm inimest;

- FSB teatas Ukraina agentide kinnipidamisest Krimmis;

- Vene Brjanski sõjalennuvälja rünnati väidetavalt droonidega ning üks Vene An-124 lennuk sai rünnakus kahjustada;

- Ukraina kaitsevägi tõrjus ööpäeva jooksul rohkem kui 30 Vene rünnakut;

- TASS: Vene Krasnodari krai naftadepoo põlengu põhjustas droon;

- Ukraina õhutõrje tulistas Kiievi kohal alla Vene droonid;

- Vene droonid tabasid Kirovohradi oblastis Ukraina naftahoidlat;

- USA uues sõjalise abi paketis peaks olema Hydra 70 lühimaa raketid;

- Blinken: ukrainlased kaaluvad vastupealetungile minekut lähinädalatel;

- Politico: Ukraina ei jaga liitlastega enda vastupealetungiplaane;

- Brjanski oblastis läks veel üks rong lõhkeseadeldise tõttu rööbastelt maha;

- Kindral Milley: Ukraina suudab vastupealetungile minna;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 520 sõdurit ja 16 suurtükisüsteemi.

Hersoni oblasti pommitamises sai vähemalt 21 inimest surma

Vene väed pommitasid Hersoni linna ja selle ümbruse piirkondi, tappes vähemalt 21 inimest, teatas Hersoni oblasti prokuratuur. Vähemalt 48 inimest sai vigastada.

Prokuratuur andis ühtlasi teada ka sõjakuritegude uurimisest.

Kohalikud võimud teatasid vähemalt neljast erinevast juhtumist, kus Vene väed tabasid tsiviiltaristut.

Hersoni oblasti sõjaväelise administratsiooni juht Oleksandr Prokudin ütles, et suurtükituli tabas Hersoni linnas Epicenteri kaubanduskeskusest. Lisaks tabas üks rakett Stepanivka küla lähistel avariitöid teinud inimesi. Venemaa pommitas ka Mõhhailivka, Havrõlivka, Tjahõntsi ja Tokarivka piirkondi, tappes kaks inimest.

Pihta sai ka Hersoni linna raudteejaam. Ukraina raudtee-ettevõtte teatel sai reisirong pihta. Reisijaid rongis sel hetkel ei olnud.

"Me oleme märganud, et viimase kahe nädala jooksul on olnud rohkem rünnakuid erinevatest relvadest, eriti juhitavate õhupommidega," ütles Prokudin.

USA saatkond Ukrainas hoiatas raketirünnakute kõrgendatud ohu eest

USA saatkond Ukrainas hoiatas kolmapäeval jätkuva raketirünnakute kõrgendatud ohu eest.

"Arvestades hiljutist rünnakute hoogustumist üle Ukraina ja Moskva retoorikat, hoiatab välisministeerium USA kodanikke jätkuva kõrgendatud raketirünnakute ohu eest, sealhulgas Kiievis ja Kiievi oblastis," teatas saatkond julgeolekuhoiatuses.

Kremlit tabas droonirünnak

Kremlit tabas ööl vastu kolmapäeva Ukraina korraldatud droonirünnak, president Vladimir Putin kannatada ei saanud, teatas Venemaa presidendi pressiteenistus. Ukraina võimud eitavad Kremli ründamist.

"Täna hommikul korraldas Kiievi režiim katse rünnata droonidega Vene Föderatsiooni presidendi residentsi Kremli," öeldi Kremli pressiteates.

"Kaks piloodita lennuvahendit olid sihitud Kremlile. Sõjaväelaste ja eriteenistuste õigeaegse tegevuse tulemusel ning raadiolokatsioonivahendite kasutamisega viidi droonid rivist välja. Nende jäänuste kukkumine Kremli territooriumile kannatanuid ega materiaalset kahju ei põhjustanud," öeldakse Kremli pressiteates.

Tavaliselt Ukraina Venemaa territooriumil toimunud rünnakuid ei kommenteeri. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles aga, et tema riik ei rünnanud Moskvat või Venemaa liidrit.

Ukraina hinnangul ei ole Venemaa viljaleppe pikendamisest huvitatud

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul ei tundu Venemaa olevat huvitatud Musta mere viljaleppe pikendamisest.

Kiiev keskendub tema sõnul viljaleppe täitmisele.

Türgi ja ÜRO vahendatud viljaleppe sõlmiti eelmise aasta suvel ning seda on korduvalt pikendatud. Uus aegumistähtaeg on 18. mail.

Zelenski hinnangul saab Ukraina sõjalennukid pärast vastupealetungi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on veendunud, et Kiiev saab läänelt hävituslennukid pärast vastupealetungi. Loe lähemalt ERR-i uudisteportaalist.

Zelenski ütles Helsingis pärast kohtumist Soome presidendi Sauli Niinistöga, et käesolev aasta on sõjas otsustav.

Hersonis kehtib 5. kuni 8. mail liikumiskeeld

Hersonis kehtib 5. mai õhtul kella 20 kuni 8. mai hommikul kella kuueni liikumiskeeld, ütles oblasti kuberner Oleksandr Prokudin kolmapäeval.

Elanikel on keelatud siseruumidest lahkuda ning linna sisse- ja väljapääsud suletakse samuti, ütles Prokudin.

Kuberner kutsus elanikke üles varuma liikumiskeelu ajaks piisavat hulka toitu ja ravimeid.

"Sellised ajutised piirangud on vajalikud selleks, et korrakaitsjad saaksid teha oma tööd ja teid mitte ohtu seada," ütles Prokudin.

Hersoni linn ja selle ümbruse asulad on pärast vabastamist mullu novembris olnud sageli Vene suurtükirünnakute all. 3. mail pommitasid Vene väed Hersonis kaubanduskeskust, kus suri kolm ja sai viga viis inimest.

Hersoni võimud valmistuvad ka elanikke evakueerima, kui piirkond veel tugevamate rünnakute alla peaks sattuma.

Prigožini hinnangul on Ukraina vastupealetung alanud

Venemaa Wagneri palgasõdurite grupeeringu juhi Jevgeni Prigožini hinnangul on Ukraina vastupealetung juba alanud.

Prigožini sõnul on rindejoone ulatuses näha rohkem tegevust.

Prigožini pressiteenistuse teatel arvab Prigožin, et vastupealetungi aktiivne faas algab aga lähipäevil.

Zelenski on Soomes üllatusvisiidil

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on Soomes üllatusvisiidil. Lähemalt ERR-i uudistes.

Venemaa rünnakus Hersoni kaubamajale hukkus kolm inimest

Vene väed pommitasid kella 11 paiku Hersoni linna ainsat siiani töötavat suuremat kaubamaja. Venemaa rünnaku tõttu hukkus kolm inimest, vahendas Ukrainska Pravda. Veel viis inimest sai viga.

FSB teatas Ukraina agentide kinnipidamisest Krimmis

Krimmis võeti väidetavalt vahi alla inimesed, kes plaanisid Ukraina nimel Krimmi okupatsiooniadministratsiooni poliitilise juhtkonna mõrvasid, teatas Interfax.

Vene Brjanski sõjalennuvälja rünnati väidetavalt droonidega

Vene Telegramis ringlevad väited droonirünnakust sõjalennuvälja vastu Seštša küla lähistel Brjanski oblastis. Rünnaku kohta pole veel ametlikku kinnitust veel tulnud. Vene allikate väitel sai üks An-124 lennuk rünnakus kahjustada.

BBC venekeelne teenistus meenutas, et Ukraina õhuväe esindaja Juri Ihnat ütles 3. aprillil, et Venemaa ründab tihti Ukrainat droonidega Seštša lennuväljalt.

Ukraina kaitsevägi tõrjus ööpäeva jooksul rohkem kui 30 Vene rünnakut

Ukraina relvajõudude peastaap teatas kolmapäeva hommikul, et viimase ööpäeva jooksul tõrjuti rohkem kui 30 Vene vägede rünnakut neljas suunas. Vene vägede peamisteks pealetungisuundadeks on jätkuvalt Lõman, Bahmut, Avdijivka ja Marijinka. Kõige ägedamad lahingud on Bahmutis ja Marijinkas.

TASS: Krasnodari naftadepoo põlengu põhjustas droonirünnak

Lõuna-Venemaal asuva Krasnodari krai kuberner Veniamin Kondratjev teatas kolmapäeva hommikul, et Volna küla lähistel põles naftahoidla. Ukrainska Pravda juhtis tähelepanu, et seal lähistel asub ka Kertši väina sild. Sarnane naftahoidla põleng toimus 29. aprillil Sevastopolis.

Keegi teadaolevalt hukkunud ega viga pole saanud. Kuberner Kondratjevi sõnul on tulekahju kõige raskema raskusastmega. Kiiev tavaliselt selliseid Vene territooriumil toimunud intsidente ega rünnakuid omaks ei võta, kuid Ukraina relvajõud kinnitasid nädalavahetusel, et Vene logistika õõnestamine on osa vastupealetungi ettevalmistustest.

Põleng on piisavalt suur, et seda oli näha ka Kertši silda ületadese.

Hiljem kinnitas Vene riiklik uudisteagentuur TASS, et põlengu põhjustas droonirünnak. TASS ei täpsustanud, et kelle droon naftadepood tabas.

A Ukrainian drone reportedly hit a Russian oil tank farm near the Kerch Strait, outside of Taman, Krasnodar Krai. pic.twitter.com/4yvSeWeN5d

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 3, 2023

Ukraina õhutõrje tulistas Kiievi kohal alla Vene droonid

Kiievi sõjalise administratsiooni juht Serhii Popko teatas, et esialgsetel andmetel suutis Ukraina õhutõrje Ukraina pealinna lähistel kõik Vene droonid alla tulistada. Viimase kuue päeva jooksl on tegu kolmanda õhurünnakuga ning seekord kasutati rünnakus ainult droone.

Eraldiseisvalt oli öösel teateid plahvatustest Zaporižžjas ja Dnipro linnas.

Ukraina õhuvägi teatas hiljem, et õhutõrje tulistas öösel alla 21 Iraani päritolu Shahed 131/136 drooni. Venemaa ründas nii Brjanski oblastist kui ka Aasovi mere rannikult.

Vene droonid tabasid Kirovohradi oblastis Ukraina naftahoidlat

Kirovohradi oblasti kuberneri Andrei Raikoviši sõnul tabasid Vene Shahed droonid öösel oblasti keskuseks oleva Kropõvnõtskõi linna naftadepood. Raikoviši sõnul asuti kohe peale rünnakut selle tagajärgedega tegelema, vahendas BBC.

USA uues sõjalise abi paketis peaks olema Hydra 70 lühimaa raketid

Ameerika Ühendriigid peaksid kolmapäeval teatama uuest sõjalise abi paketist Ukrainale 300 miljoni dollari väärtuses, teatas Reuters. Allikate sõnul peaks uues abipaketis olema 155mm kaliibriga haubitsad ning raketimoona HIMARS mitmikraketiheitjatele ja TOW tankitõrjeraketid. Lisaks sellele on USA-l kavas anda Ukrainale Hydra 70 lühimaa rakette, mis aitaksid Ukrainal läbi viia vastupealetungioperatsioone.

Valge Maja allikate sõnul võib USA abipaketi sisu enne avalikult teatavaks saamist veel muutuda. Hydra 70 rakette toodab General Dynamics ning neid tulistatakse välja kas lennukitelt või helikopteritelt.

Blinken: ukrainlased kaaluvad vastupealetungile minekut lähinädalatel

USA välisminister Antony Blinken ütles Fox Newsile antud intervjuus, et USA teadmise kohaselt kaaluvad ukrainlased vastupealetungile minekut lähinädalatel. Välisministri sõnul on lõpuks edu lahinguväljal kõige parim ja tõenäoliselt kiireim viis jõuda läbirääkimisteni, mis võiks tagada püsiva rahu.

Politico: Ukraina ei jaga vastupealetungiplaane liitlastega

Ukraina on siiani varjanud oma okupeeritud alade vabastamiseks mõeldud vastupealetungi plaane enda liitlaste eest, kirjutas Politico. Euroopa ametiisikud kinnitasid Politicole, et Kiievi soovimatus plaane jagada tuleneb USA salastatud dokumentide luurelekkest. Sisuliselt tähendab see soovimatust jagada lääneliitlastega infot, et kus ja kui palju sõdureid on kavandanud vastupealetungile.

Üks Ukraina rahvasaadik kinnitas Politicole, et vastupealetungiplaane varjatakse ka teiste Ukraina poliitikute eest. "On ainult üksikud inimesed, kes seda plaani teavad," kinnitas allikas. Pentagoni esindaja kinnitas Politicole, et Kiiev ja Washington jagavad samas mahus infot nagu ennist ning USA kaitseministeeriumi sõnul ei varja Ukraina nende eest midagi.

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby samas sõnas, et ukrainlased ei ole kohustatud ameeriklasi millegi osas ennetavalt teavitama. Kuna USA ja Ukraina ametnikud on pidevalt kontaktis, siis saab paljut siiski tuletada. Samuti jagab USA Ukrainaga suures koguses reaalajas luureinfot.

Teised inimesed Bideni administratsioonist samas kinnitasid Politicole, et Ukraina pole kunagi avaldanud USA-le täiel määral enda sõjalisi plaane.

USA ei teadnud ka enne 2022. aasta veebruari, et millised on Ukraina sõjalised plaanid riigi kaitsmiseks. Sellest kirjutas eelmise aasta augustis põhjalikult The Washington Post.

Brjanski oblastis läks veel üks rong lõhkeseadeldise tõttu rööbastelt maha

Vene Brjanski oblastis Snežetskaja raudteejaama lähistel plahvatas lõhkeseadeldis, mistõttu üks vedur ja mitu vagunit sõitsid rööbaselt maha. Vene riiklik raudteeettevõte teatas varem 20 vaguni rööbastelt mahasõitmises. Esmaspäeval sõitis samuti Brjanski oblastis üks kaubarong rööbastelt maha peale raudteel toimunud plahvatust.

Kindral Milley: Ukraina suudab vastupealetungile minna

USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley ütles Foreign Affairsile antud intervjuus, et tema hinnangul suudavad ukrainlased rünnata ja pealetungile minna, samuti on võrrelduna aastataguse ajaga paranenud Milley sõnul ukrainlaste võime olla kaitses.

Mark Milley meenutas, et NATO riigid on aidanud viimased paar kuud väljaõppe ja varustusega ligikaudu üheksat brigaadi tegemaks ühiselt sõjalisi manöövreid. Kindral Milley ei soostunud intervjuus spekuleerima Ukraina vastupealetungiplaanide osas.

Mark Milley sõnas lisaks, et tema hinnangul ei suuda kumbki pool sõjas saavutada sel aastal oma poliitilisi eesmärke sõjas. Kindral Milley on sama ka varem öelnud. Samas võib Vene president Vladimir Putin Milley hinnangul oma sõjas olemise kaalutlused ümber hinnata kui sõjakulud Venemaa jaoks kasvavad.

Kindral Mark Milley rõhutas, et Putin saaks sõja kiirelt lõpetada. Samas möönis Milley, et Putini jaoks on poliitilisi piirangud Vene poliitilise süsteemi sees, kuid kindrali sõnul peavad venelased selle küsimuse ära lahendama, kuna nad ei võida seda sõda, vahendas intervjuuga tutvunud The Kyiv Independent.

Zelenski: USA luureleketest sain teada uudistest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas The Washington Postile antud intervjuus, et USA luureleketest sai ta teada uudistest ning Valge Majaga pole tal sel teemal vestlusi olnud. Zelenski sõnas, et USA luureleke ei ole ei Valge Maja ega Ameerika Ühendriikide mainele positiivne.

USA välisminister Antony Blinken arutas Discordi lekkinud USA luureinfot oma Ukraina ametivenna, Dmõtro Kulebaga aprillis peetud telefonikõnes.

Zelenski: Ukraina valmistab ette kohtumisi riigi ülesehitamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski mainis oma õhtuses videopöördumises, et maikuu tuleb rahvusvaheliste kohtumiste mõttes Ukrainale oluline kuu, mil tegeletakse rahvusvaheliste meetmetega, mis Ukraina kaitsed tugevdavad. Samuti tehakse ettevalmistusi rahvusvahelisteks kohtumisteks, mille eesmärgiks on tagada Ukraina ülesehitamine peale sõda.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 520 sõdurit ja 16 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 191940 (võrdlus eelmise päevaga + 520);

- tankid 3702 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 7199 (+6);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 294 (+0);

- suurtükisüsteemid 2946 (+16);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 544 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 300 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 2505 (+28);

- tiibraketid 947 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5865 (+14);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 363 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.