Sõja 432. päev: Venemaa korraldas Ukraina pihta suure õhurünnaku
Esmaspäeva varahommikul käivitusid suures osas Ukrainast, sealhulgas Kiievis, õhuhäiresireenid. Venemaa poolt teele saadetud 18 raketist laskis õhutõrje alla 15. Viga sai 34 inimest.
Oluline 1. mail kell 22.35:
- USA hinnangul on alates detsembrist Bahmuti piirkonnas hukkunud 20 000 Vene võitlejat;
- Ukraina kaitseminister on kaasaegsete hävituslennukite saamises veendunud;
- Venemaa korraldas suure raketirünnaku;
- Vatikan osaleb salajases rahumissioonis;
- Suurbritannia kaitseministeerium: Venelased loovad kaitserajatisi ka Venemaa enda territooriumil;
- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 450 sõdurit;
- Sõjauuringute instituut: tihedad juhtkonnavahetused pärsivad Venemaa sõjakäiku Ukrainas;
- Ukraina maavägede ülem: venelased viskavad pidevalt uusi üksusi Bahmutis lahingusse;
- Venemaal Brjanski oblastis sõitis plahvatuse tõttu rong rööbastelt välja
USA hinnangul on viie kuu jooksul hukkunud Bahmutis 20 000 Vene sõjaväelast
USA luure hinnangul on Venemaa sõjavägi kaotanud viimase viie kuu jooksul Bahmuti piirkonnas 100 000 võitlejat, nendest üle 20 000 on saanud surma, ütles Valge Maja rahvusliku julgeoleku esindaja John Kirby ajakirjanikele.
Tema sõnul hukkunutest umbes pooled on Wagneri rühmituse võitlejad.
Kirby lisas, et Vene vägede pealetung Bahmutile on takerdunud ja ebaõnnestunud.
Ukraina relvajõud: Venemaa pole siiani Bahmutit täielikult hõivanud
Ukraina relvajõudude teatel on nad Bahmutis kinni positsioonivõitluses. Ukraina väitel on nad suutnud mitme vasturünnakuga Vene vägesid tagasi tõrjuda.
"Ma saan kindlasti kinnitada informatsiooni, et vaenlane lahkus Bahmutis mõnelt oma positsioonilt pärast meie vasturünnakuid," ütles Ukraina relvajõudude ida ringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi Ukraina rahvusringhäälingus.
"Seal on positsioonivõitlus," märkis Tšerevatõi, lisades, et rindejoon muutub pidevalt.
"Mõnikord on vaenlasel teatud edu pärast võimsat suurtükirünnakut ja taristu hävitamist ning nad saavad edasi liikuda. Kuid meie ründame vastu ja sageli võidame vaenlase pihta tuld andes oma positsioonid tagasi," rääkis Tšerevatõi.
Ta lisas, et Vene väed ei ole siiani suutnud Bahmutit täies mahus hõivata.
Tšerevatõi ütles, et kuigi Vene sõjaväe õhudessantüksused on Bahmutis positsioone tugevdanud, viivad rünnakuid jätkuvalt läbi Wagneri jõud.
Ukraina kaitseminister on kaasaegsete hävituslennukite saamises veendunud
Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov on veendunud, et Ukraina saab läänelt kaasaegseid hävituslennukeid.
Reznikov ütles, et ka varem on talle öeldud, et kindlaid relvi on võimatu saada, kuid hiljem on neid siiski antud. Ta tõi näiteks Stingeri õhukaitsesüsteemid, HIMARS-id, 155mm kaliibriga suurtükid.
Reznikovi sõnul on Ukraina liitlased oma otsuste tegemisel väga praktilised ning see on tema hinnangul mõistetav. "(Liitlased) tahavad teadlikult ja vastutustundlikult jõuda selle maratoni finišisse, milleks on Ukraina võit," lisas minister.
Ukraina on juba kuid küsinud läänelt hävituslennukeid, et oma õhuruumi kaitsta ja tõhustada oma relvajõudude tõhusust tulevases vastupealetungis.
Enim on Ukraina huvitatud USA-s toodetud F-16 hävituslennukite vastu. Need lennukid on kasutuses olnud 1970. aastatest ning enam kui 20 riigis.
Lääs pelgab, et hävituslennukite andmine ärgitab Venemaad suurendama oma rünnakuid Ukraina vastu. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba hinnangul see aga pigem heidutaks Venemaad. Kuleba tõi näiteks muid relvi – suurtükke, mitmikraketiheitesüsteeme, õhukaitsesüsteeme, tanke ja pikamaarakette –, mida Ukrainale on juba antud ning mille kohta kriitikud arvasid, et need tugevdavad Venemaa rünnakuid.
"F-16 ei (eskaleeri sõda) samuti. Ukrainale F-16 andmine pigem heidutaks Venemaad, mitte ei provotseeri seda. On aeg see samm astuda," lisas Kuleba.
USA ja Saksamaa on välistanud lähiajal hävituslennukite andmise, samas arutelud jätkuvad.
Kriitikute hinnangul takistab liitlaste hävituslennukite ja pikamaarakettide andmise tõrksus Ukrainal vastupealetungi alustamist.
Ukraina ombudsman soovitab okupeeritud alade elanikel Vene kodakondsus vastu võtta
Ukraina inimõiguste ombudsman Dmitri Lubinets soovitas okupeertitud alade elanikel vastu võtta Vene kodakondsus, et okupatsioon üle elada.
Ombudsmani sõnul on elluäämine sõjas peamine, tema sõnul mõistavad Ukraina võimud, et Vene passi vastuvõtmine toimus surve surve all ja seetõttu on parem pass vastu võtta, ellu jääda ja oodata, millal Ukraina väed need alad vabastavad, või sealt ära sõita.
Ombudsman kinnitas, et Ukrainas on praegu väljatöötamisel ka seaduseelnõu, mis lubab Ukraina elanikel hiljem Vene passist loobuda, vahendab Meduza.
Ukraina integratsiooniminister Irõna Verestšuk aga kutsus okupeeritud territooriumitele jäänud ukrainlasi üles mitte võtma vastu Vene passe.
"Minu soovitused ajutiselt okupeeritud aladele jäänud ukrainlastele on endine: ärge võtke Vene passe, ärge tehke koostööd okupeerijatega, kui võimalik, siis lahkuge, oodake relvajõude," kirjutas ta 1. mail sotsiaalmeedias.
Aprilli lõpus allkirjastas Venemaad juhtiv Vladimir Putin määruse, mis lubab Vene kodakondsuse tagasi lükanud annekteeritud alade elanikke deporteerida.
Venemaa korraldas suure raketirünnaku
Venemaa saatis esmaspäeva varahommikul Ukraina poole teele 18 tiibraketti, mille peale käivitus pea kogu riigis õhuhäire.
Varem teatas Mõkolajivi politsei juht Serhii Šaikhet, et Venemaa võib üritada Ukrainat rünnata kuni saja raketiga, vahendas The Kyiv Independent.
Ööl vastu 1. maid kutsus Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak kodanikke õhurünnakusireene mitte ignoreerima.
Pärast õhuhäire andmist teatatigi plahvatustest Kiievis. Andri jermaki sõnul oli tegemist õhutõrje tööga. Kiievi linna sõjaväeadministratsioon kutsus elanikke üles varjupaikadesse jääma.
Umbes tund hiljem ütlesid Kiievi võimud, et oht on möödas, aga palusid linnakodanikel hoida silma peal teadetel. Kui õhuhäire uuesti tööle hakkab, tuleb minna varjenditesse.
Kiievi oblastit ründas Venemaa nii droonide kui ka rakettidega. Esialgse info kohaselt hävitas õhutõrje kõik raketid ja droonid. Ohvritest ega infrastruktuuri kahjustustest pole teatatud.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles, et Venemaa ründas Ukrainat 18 tiibraketiga Kh-101 ja Kh-555, millest Ukraina õhutõrje 15 alla laskis.
Öö jooksul tulid teated Venemaa rünnakutest Sumõ oblastile, Dnipropetrovski oblastile ja Zaporižžja oblastile. Hukkunutest ei ole seni teatatud.
Dnipropetrovski oblastis sai viga 34 inimest, nende seas viis last, ütles kuberner Serhi Lõsak. Kõige suurema löögi oblastis sai Pavlohradi linn. Seal sai teadete kohaselt pihta ukrainlaste relvaladu.
Endine Ukraina suursaadik Austrias Olexander Scherba kirjutas sotsiaalmeedias, et õhutõrje tabas kõik Kiievi suunas lennanud raketid. Mõned eeslinnad said aga siiski pihta.
Hersoni oblastis sai Vene pommitamise tõttu surma üks inimene ja vigastada kolm. Vigastatute seas oli ka üks laps.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et korraldas öö jooksul raketirünnakuid Ukraina sõjaväeliste sihtmärkide vastu. Ministeeriumi väitel said kõik kavandatud sihtmärgid, nende seas relvalaod ja laskemoonatehased pihta.
Vatikan osaleb salajases "rahumissioonis"
Vatikan osaleb salajases rahumissioonis, mille eesmärk on lõpetada konflikt Venemaa ja Ukraina vahel, ütles paavst Franciscus, vahendas The Guardian.
"Praegu on missioon käimas, kuid see pole veel avalik. Kui see on avalik, avaldan selle," ütles paavst ajakirjanikele lennukis pärast kolmepäevast Ungari-visiiti, vahendab Reuters.
"Ma arvan, et rahu toob alati kanalite avamine. Sulgemise kaudu ei saa kunagi rahu saavutada. See ei ole lihtne," sõnas ta.
Paavst lisas, et on rääkinud olukorrast Ukrainas Ungari peaministri Viktor Orbaniga ja metropoliit Illarioniga, kes on Vene õigeusu kiriku esindaja Budapestis.
Pärast Venemaa tungimist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Franciscus peaaegu iganädalaselt rahu taotlenud ning korduvalt avaldanud soovi tegutseda Kiievi ja Moskva vahelise vahendajana.
Tema pakkumine ei ole seni läbimurret toonud. 86-aastane paavst Franciscus on varem öelnud, et soovib külastada rahumissioonil Kiievit, aga ka Moskvat.
Ukraina peaminister Denis Šmõhal kohtus neljapäeval Vatikanis paavstiga ja ütles, et on arutanud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski välja pakutud "rahuvalemit".
Suurbritannia kaitseministeerium: Venelased loovad kaitserajatisi ka Venemaa enda territooriumil
Brittide luurepilt näitab, et Venemaa on teinud erilisi jõupingutusi okupeeritud Krimmi põhjapiiri kindlustamiseks, sealhulgas mitmekihilise kaitsevööndi loomisega Medvedevka küla lähedal.
Venemaa on Suurbritannia kaitseministeeriumi sõnul kaevanud sadu kilomeetreid kaevikuid ka Venemaa enda territooriumil, sealhulgas Belgorodi ja Kurski piirkonnas.
Brittide sõnul näitab Vene relvajõudude suuremahuline kaitseliinide rajamine Venemaa juhtide sügavat muret, et Ukraina võib saavutada suure läbimurde.
"Mõned tööd on aga tõenäoliselt tellinud kohalikud komandörid ja tsiviiljuhid, püüdes propageerida ametlikku narratiivi, et Ukraina ja NATO "ohustavad" Venemaad," seisis veel ülevaates.
Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 450 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 190 960 (võrdlus eelmise päevaga + 450);
- tankid 3700 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 7192 (+3);
- lennukid 308 (+0);
- kopterid 294 (+0);
- suurtükisüsteemid 2921 (+7);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 544 (+0)
- õhutõrjesüsteemid 295 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 2476 (+1);
- tiibraketid 932 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5845 (+3);
- laevad / paadid 18 (+0);
- eritehnika 359 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Sõjauuringute instituut: tihedad juhtkonnavahetused pärsivad Venemaa sõjakäiku Ukrainas
Venemaa presidendi Vladimir Putini tihedad vahetused sõjaväejuhtide seas on õõnestanud Moskva võimet viia läbi järjekindlat sõjalist kampaaniat Ukrainas, kirjutas sõjauuringute instituut oma viimases hinnangus konfliktile.
Mõttekoda kirjutas, et presidendi vastumeelsus nimetada kogu oma invasiooniks ülemjuhatajat on avaldanud Vene sõjaväele negatiivset mõju, on seda killustanud, juhtimisstruktuurid ei ole piisavalt organiseerinud ning loonud saavutamatuid eesmärke.
Ukraina maavägede ülem: venelased viskavad pidevalt uusi üksusi Bahmutis lahingusse
Bahmutis on Ukraina vasturünnakud tõrjunud Vene väed mõnelt positsioonilt, kuid olukord on endiselt raske, ütles Ukraina maavägede ülem Oleksandr Sõrskõi Reutersile.
Sõrskõi ütles pühapäeval rindel olevaid vägesid külastades, et hoolimata suurtest kaotustest viskab Venemaa pidevalt lahingusse uusi üksusi, sealhulgas langevarjureid ja Wagneri võitlejaid.
"Kuid vaenlane ei suuda linna kontrolli alla võtta," ütles Sõrskõi.
Vene väed on Bahmutis pidevalt kasvanud, kuid Ukraina sõjaväe pressiesindaja ütles pühapäeval, et linna kaitsjaid on siiski võimalik varustada toidu, laskemoona ja ravimitega.
Venemaal Brjanski oblastis sõitis plahvatuse tõttu rong rööbastelt välja
Ukrainaga piirnevas Brjanski oblastis Venemaal sõitis raudteel toimunud plahvatuse pärast rööbastelt välja naftarong.
Vene riikliku raudteeoperaatori teatel sõitis rööbastelt välja vedur ja seitse vagunit, puhkes ka tulekahju.
Brjanski oblast külgneb nii Ukraina kui ka Valgevenega, pärast Vene vägede täieulatusliku sissetungi algust on seal toimunud mitmeid sabotaažiakte.
Leningradi oblasti kuberner teatas hommikul ka plahvatusest Susaninski lähedal, mis kahjustas elektriliine.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael
Allikas: The Guardian, CNN, The Kyiv Indpendent