Kolmapäeval külastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski Helsingit. Miks ta teie arvates valis sihtkohaks Helsingi ja Soome?

Oletan, et kuna kõik Skandinaavia riigid on pühendunud Ukraina toetamisele. Skandinaavia riikide Ukrainasse saadetud sõjalise abi koguväärtus on umbes 4,4 miljardit eurot. Samuti on tugev toetus Ukraina soovile saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.

Me tahame, et Ukraina läheneks Euroopa Liidule ja NATO-le. Oletan, et need faktorid mõjutasid Zelenskit külastama Helsingit. Võib-olla mõjus ka asjaolu, et Soome on värske NATO liige.

Pärast Venemaa agressiooni Ukrainasse soovisid Soome ja Rootsi koos NATO-sse astuda, aga nüüd Soome on NATO-s ja Rootsi ei ole. Kui pettunud te olete?

Ma ei tahaks kasutada sõna "pettunud". Nagu teate, alustasime me seda teekonda koos ja tahtsime samamoodi ka jätkata. See, et Soome on NATO-s, on Rootsi ja Rootsi julgeoleku jaoks hea, aga muidugi on oluline, et saaksime liituda NATO-ga võimalikult varsti. Me tahame NATO-ga ühineda NATO Vilniuse tippkohtumise ajaks, mis toimub 11.–12. juulil.

Arvan, et see on oluline hetk ka NATO tulevikku arvestades. Siis saaks kooskõlastada ühtse heidutussüsteemi, vastu võtta uued plaanid, üksusemudelid ja juhtimisstruktuuri. Kui Rootsi oleks NATO-s, muudaks see ühtlasemaks kogu põhjatiiva. See teeks head Põhja-Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, kui saaksime NATO liikmeks enne Vilniuse tippkohtumist.

Kas olete valitsuses analüüsinud, mida oleksite saanud teha rohkem, et jõuda NATO-sse Soomega samaaegselt?

Kui minult küsida, siis Rootsi pidanuks liituma juba aastakümneid tagasi. Olen pühendunud Rootsi NATO-liikmesuse pooldaja. Aga meile oli hästi teada, et Türgil oli Rootsiga rohkem probleeme kui Soomega.

Aga muidugi on terve nimekiri asjadest, mille oleme ära teinud, et täita kolmepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi punkte, mille Rootsi, Soome ja Türgi allkirjastasid. Alates terrorismiseadusandlusest, liitudes terrorismivastase võitlusega, vahetades selleteemalist infot ja luureandmeid.

Meie arvame, et oleme NATO-ga ühinemiseks valmis ja usume, et Rootsi liitumine muudaks NATO tugevamaks. Aga see pole veel juhtunud.

Mis kingitused teil Ungari ja Türgi jaoks veel varuks on?

Ainult Ungari saab otsustada Ungari eest ja Türgi Türgi eest. Me austame seda kõike. Aga meie arvates on oluline, et saaksime ühineda võimalikult varsti. Tunnetame Rootsile tugevat toetust teistelt liikmesriikidelt.

Mul oli suur rõõm ja au võõrustada USA kaitseminister Austinit kaks nädalat tagasi Rootsis. See oli esimene kord 23 aasta jooksul, kui USA kaitseminister käis Rootsis. Ja USA sõnum oli selge. Nad soovivad, et Rootsi liituks NATO-ga võimalikult ruttu. Eelistatavalt enne Vilniuse tippkohtumist.

Türgi juurde naastes... Kas kuulutaksite koraanipõletamise seadusevastaseks, nagu soovis Erdogan? Või kas saadaksite riigist välja oma kodanikke, kellel on Türgi taust?

Vaevalt keegi hakkaks välja saatma oma kodanikke, aga loomulikult oleme Türgile inimesi välja andnud. Meil on kolmepoolne vastastikuse mõistmise memorandum Rootsi, Soome ja Türgi vahel ja me kavatseme seda ka järgida. Religioon pole selle memorandumi osa. Meil on sõnavabadus ja usuvabadus. Memorandumi alla need ei käi. Aga oleme pühendunud memorandumi tingimuste täitmisele.

Läänes näevad mõned Türgi sellist käitumist omamoodi väljapressimisena. Kas olete nendega nõus?

Ma ei taha mingil moel kasutada selliseid väljendeid. Minu meelest on koraani põletamine väga ebakorrektne tegu, mille ma isiklikult kindlalt hukka mõistan. Aga meil on väljendusvabadus ja nii edasi, seega...

Türgis toimuvad 14. mail valimised. Pole muidugi garantiid, et pärast valimisi teile roheline tuli antakse. Mis on Rootsi varuplaan, kui teid NATO-sse ei võeta?

Mulle ei meeldi sõna "varuplaan", sest see saadaks väga veidra sõnumi 29 NATO liikmele 31-st, kes on juba meie liitumisavalduse ratifitseerinud. Me oleme NATO-ga praegu hoopis sügavamalt integreerunud, kui olime juulikuus. Me oleme koostanud ühise suutlikkuse eesmärgid. Oleme saanud julgeolekugarantiid USA-lt, Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandilt ja Skandinaavia riikidelt. NATO peasekretär on öelnud, et on mõeldamatu, et NATO ei tegutse, kui meid peaks tabama kriis või sõjaolukord. Seega tunneme end turvalisemalt, aga me tahame olla ka turvalisuse pakkujad NATO sees. Sellele pühendumiseks peame olema NATO liige, sest siis saame panustada ka NATO ühisesse kaitseplaani. Ka sellepärast tahame liituda.

Teil siis pole varuplaani?

Varuplaan on NATO-ga liitumine. Esimene, teine ja kolmas plaan. Seda me tahame teha. Me tunneme, et oleme valmis. Oleme pühendunud kolmepoolse memorandumi punktide täitmisele. Lisan juurde, et meie väljaõpe käib varasemast suuremas mahus, seoses meie NATO kandidaadi staatusega. Praegu on Rootsis käimas suurim õppus viimase 25 aasta jooksul. Olen rõõmus, et selles osaleb ka Eesti. 25 000 Rootsi sõjaväelast harjutavad koos 1400 sõjaväelasega mujalt.

Niimoodi ehitame üles turvalisust ja parandame julgeolekuolukorda. Aga muidugi tahame NATO-ga liituda, et meile kehtiks artikkel 5 ja NATO ühine kaitseplaan.

Kui drastiliselt muutis Venemaa kallaletung Ukrainale Rootsi julgeolekupoliitikat?

Arvan, et sellega seoses muutus Rootsi arusaamine Venemaast. Aga tahaksin minna ajas kaugemale. See algas juba detsembris 2021, kui Venemaa tuli välja niinimetatud uue Euroopa julgeolekuleppe plaaniga. See oli meile ja Soomele täiesti vastuvõetamatu, kui väideti, et Rootsil ja Soomel pole lubatud NATO-ga liituda, nõuti NATO üksuste tagasiviimist 1997. aasta positsioonidele.

Sellega said selgeks kaks asjaolu. Esiteks muidugi see, et Venemaa väitel pole Rootsi ja Soome suveräänsed riigid ja me ei saa ise enda eest otsustada. Täiesti vastuvõetamatu. Ja teiseks oleks see meile noahoop meie rahvusvahelisele koostööle, kui NATO ei tohiks meie lähipiirkonnas tegutseda. Parim viis selle vastu võitlemiseks on muidugi NATO täisliikmesus.

Teine asi, mis sai selgeks pärast 24. veebruari, on see, et NATO toetab oma partnereid, aga kaitseb oma liikmeid. Kui vaatame Ukrainat, siis ka Ukraina on rahupartnerluse riik, umbes samas staatuses Rootsiga kui suurendatud võimalustega partner. Aga on vahe liikmesusel ja partnerlusel. Kui tahad artikkel 5 kehtimist NATO ühises kaitseplaanis, siis pead olema täieõiguslik liige.

Tuleb tähele panna ka seda, et kuigi Venemaa sõjaline edukus Ukrainas pole olnud muljet avaldav, peame arvestama sellega, et Venemaa on valmis võtma suuri sõjalisi ja poliitilisi riske, on varmas kasutama sõjalist jõudu ning näitab ka oma järjekindlust ja brutaalsust. Kui Venemaal oli Rootsi ja Soome puhul üks eesmärk, siis just see, et me ei liituks NATO-ga. Olen korduvalt öelnud, et Rootsi ja Soome NATO-liikmesus on ülim soovimatu tagajärg Venemaa strateegilisele mõtlemisele. Nüüd on Venemaa saanud 1300 kilomeetrit pikema piiri NATO-ga, mille põhjustas ebaseaduslik provotseerimata kallaletung Ukrainale.

Millist NATO-liikmesust Rootsi soovib? Kas tahaksite ka NATO liitlaste üksusi oma riiki, nagu on Eestis?

Praegu peame läbirääkimisi USA-ga kaitsekoostöö teemal. Meie delegatsioon käis möödunud nädalal Washingtonis. See on oluline ka meie kahepoolsele koostööle USA-ga. See on vastastikune abi, mis Norral on juba kokku lepitud ja mille üle peavad läbirääkimisi Taani, Soome ja Rootsi. Kui võimaldame juurdepääsu oma territooriumile, tähendaks see ka kaitsevarustuse eelnevat paigutamist ja nii edasi.

Veel on vara öelda, mis vormis või formaadis see juhtub. Aga ma kinnitan, et USA sõjaline kohalolek Põhja-Euroopas on oluline ja see on tasakaalustav faktor ka Rootsi julgeoleku jaoks.

Rootsi kulutab praegu 1,4 protsenti SKP-st riigikaitsele. Kui palju olete valmis seda eelarvet suurendama?

 Me tegelikult kulutame rohkem, aga näitame arve väiksemana. Nüüd korraldame ka SKP näidud ümber. Hiljemalt aastaks 2026 oleme kõrgemal kui kaks protsenti SKP-st.

Eesti plaanib kaitsekulutusi tõsta kolme protsendini SKP-st. Ja palub NATO liikmesriike tõsta kaitsekulutusi 2,5 protsendini. Kas olete ka selleks valmis?

Minu arvates on praegu selge, et kaitsekulutuste suurus on oluline teema pärast Vilniuse tippkohtumist. Üha enam räägitakse kahest protsendist kui miinimumist. Minu hinnangul läheb Rootsi kahest protsendist kõrgemale aastaks 2026.

Kui Rootsi liitub NATO-ga, mis lisatugevust see annab NATO-le ja Läänemere regioonile? 

Meie soov on saada julgeoleku tagajaks. Selleks on mitmeid mooduseid, aga kui mõningaid mainida, siis saaksime pakkuda oma oskusi allveetegevuses. Nagu teate, me ehitame ja kasutame allveelaevu. Me hakkame kasutama viit allveelaeva. Meil on väga heal tasemel laevastik, sealhulgas korvetid. Meil on ka suur kogemus tegutsemisest Läänemerel, millel on oma spetsiifika. Lisaks on meil tugev õhukaitse. 97 Gripeni hävitajat. Meil on Patrioti süsteemid. Meil on tugev kaitsetööstus. Maailmas pole teist 10 miljoni elanikuga riiki, mis suudaks toota nii allveelaevu kui ka jalaväe lahingumasinaid, suurtükisüsteeme ja hävituslennukeid.

Saame pakkuda NATO-le nii mõndagi innovatsiooni vallas. Oleme väga huvitatud koostööst Eestiga, sest Eesti on NATO-s liidripositsioonil innovatsioonikiirendiga DIANA, samuti on teil tugev tehnoloogiline ja küberkaitsesektor. Kui Rootsist ja Eestist saavad partnerite asemel liitlased, tekivad kindlasti ka uued koostöövõimalused.

Räägime veel Läänemerest. Nagu teate, rääkis ajakirjandus paari nädala eest, kuidas Vene laevad liiguvad Läänemerel, kaasas veealuse jälgimise aparatuur, eesmärgiga võib-olla tulevikus saboteerida meie taristut. Kas see tuli teile üllatusena?

Sellest teavitasid Rootsi julgeolekuteenistus ja kaitsevägi, et Venemaa kogub üha enam luureandmeid Rootsi ja teiste riikide kohta ja erilist tähelepanu pööratakse olulisele taristule. Niisiis oleme sellest väga teadlikud. See on tähtis nii kaitseväele, politseile kui ka julgeolekuteenistusele. Me jälgime olukorda tähelepanelikult. Siin on oluline ka rahvusvaheline koostöö, arvestades merealuseid kaableid, sõjalisi allveesüsteeme ja muud. Oleme arutanud ühiseid veealuseid ekspeditsioone Suurbritanniaga, samuti Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Mida teeb Rootsi, et ära hoida tulevasi sabotaažiakte? Me teame, mis juhtus Nord Streamiga.

Ma ei räägi kunagi meetmetest ja sellel on oma hea põhjus. Aga ma ütlen, et meil on tugev allveevõime Läänemerel ja selles piirkonnas me tegutseme. Meil on palju teavet Venemaast ja ka võime selles vallas. Üldiselt saan öelda, et merel ja ka õhus oleme päris tugevad.

Te jälgite olukorda. Viimane uudis kinnitab, et Vene laev oli ka Nord Streami gaasijuhtme lähedal vaid paar päeva enne plahvatusi. Kas te nüüd teate, et need paari nädala tagused väited, et Ukraina-meelne rühmitus oli nende plahvatuste taga, on vale või kuidas...?

Ma kuulen igasuguseid oletusi. Meie oleme Rootsi poolelt öelnud, et mis puutub Nord Streami, siis meie andmetel on see sabotaaž. Rootsi prokuratuuril on uurimine pooleli koostöös julgeolekuteenistusega. Mina ei hakka enne selle lõppu oletama ega midagi juurde lisama. 

Kas te teate, millal uurimine lõpeb?

Ei. Uurimine käib. Rootsis on sõltumatu õigussüsteem. Lepin teadmisega, et töö käib. Ei hakka oletama ega peale suruma.

Rootsi on praegu Euroopa Liidu eesistuja. Eesti tegi ettepaneku anda Ukrainale miljon mürsku, aga nüüd on algatus takerdunud. Mis on teie plaan? Kuidas selle tegevusega edasi minna?

Selle algatuse eest tahan tõesti Eestit tunnustada. On ülimalt oluline, et Ukraina saaks suurtükiväe laskemoona. Ja kiirus on siin ülioluline. Praegu on probleem selles, et liikmesriikidel on erinevad vaated, kuidas korraldada hankeid. Olen pikalt telefonitsi rääkinud oma Euroopa kolleegidega, üritades neid küsimusi lahendada. Minu arvates on põhiline kiirus. See tuleb lahendada, sest probleem pole selles, kuidas hankeid teha, vaid pigem kuidas kohe kiirendada tootmist. Meil on tootmisvõime nii mürskude kui ka teiste tarvikute osas, arvestades rahuaja vajadusi. Nüüd on surve sõjatööstusele päris suur.

Paljud toetavad Ukrainat, aga investeeritakse ka oma suutlikusse. Lisaks Euroopa sõjatööstus ekspordib kolmandatesse riikidesse. Seega tootmise suurendamine on ülimalt oluline.

Kui muret tekitav on, et kõik liikmesriigid ei mõista konflikti ühtemoodi ega taha Ukrainat samamoodi aidata?

Arvan, et arvestades Euroopa reaktsiooni ning et Euroopa Liit ja NATO pole varem nii tihedat koostööd teinud, oleme saanud tugevamaks. Töö Ukraina heaks ka Ramsteini formaadis USA juhtimisel on olnud samuti väga julgustav. Ütleme, et nüüd oleme suutelised andma Ukrainale üheksa tankibrigaadi. Sadu tanke, tuhandeid jalaväe lahingumasinaid ja suurtükke. Aga muidugi on oluline selle küsimuse lahendamine, sest eesmärgid on väga kõrged. Miljon mürsku aasta jooksul.

Nagu Rootsile, on ka Ukrainale Vilniuse tippkohtumine väga oluline. President Zelenski ootab poliitilist kutset NATO-sse. See tähendab, et pärast sõja lõppu võetaks Ukraina NATO liikmeks. Kas te toetaksite Ukraina liitumist NATO-ga pärast sõja lõppu?

Ütleksin, et las Rootsi saab enne NATO liikmeks, enne kui hakkame ütlema, mis saab Ukrainaga. Aga võin öelda kahte asja. Esiteks on meile väga oluline, et Euroopas oleks julgeolekusüsteem, kus kõigil riikidel on õigus valida oma julgeolekutee, tahavad nad siis olla Euroopa Liidu või NATO liikmed. On ka ülimalt tähtis, et Ukrainal oleks see perspektiiv. Washingtoni leppe artikkel 10, mis räägib avatud uste poliitikast, on samuti selles suhtes väga oluline.

Mis puudutab sõda Ukrainas, siis peame tegema kõik, et Ukraina saaks tagasi oma vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse ja et ukrainlased saaksid elada rahus, aga see sõda on enamat kui Ukraina. Siin on ka küsimus Euroopa julgeoleku korralduses. Kas meil peaks olema Vene mudel oma puhvertsoonidega ja mõjupiirkondadega või peaks olema Euroopa, mis on üleni vaba ja ühendatud, kus igaüks saab ise valida oma julgeolekutee. See on minu arvates põhiküsimus.