"Riigikogu ei ole kummitempel. Riigikogu on kõrgeima võimu poolt valitud seadusandlik kogu, kellel peab olema seaduse menetlemise mõttes mõistlik aeg. Ja meil on olemas ka seaduse menetlemisel hea tava ja hea tava on ka see, et kobareelnõusid ei tehta," ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas reedel ERR-ile.

Ta viitas ka sellele, et kobareelnõude suhtes on olnud omal ajal kriitilised ka president Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid ning seda praktikat on kritiseerinud ka õiguskantsler Ülle Madise.

"Ja teine hea tava on see, et nii vähe kui võimalik seotakse asju usaldushääletusega. See eeldab just koalitsiooni poolt esimese sammu tegemist ja läbirääkimiste pidamist ja kompromisside leidmist. Mulle tundub, et tänane koalitsioon seda ei soovi," lisas Ratas.

Märksa teravam oli EKRE aseesimees Henn Põlluaas, kes nimetas koalitsiooni maksutõusude, peretoetuste vähendamise ning abieluvõrdsuse kehtestamise plaane täiesti hullumeelseteks ja alatuteks Eesti inimeste suhtes.

"Ja kui nüüd kavatsetakse need kõik läbi suruda, panna ühte suurde kobareelnõusse kõik need maksutõstmised, siis see näitab seda, et tegelikult ei ole neil vähimatki soovi mitte mingisuguseks diskussiooniks ja aruteluks. Sest täna oleme juba erinevate ministrite suust kuulnud ju seda, et need kavatsetakse usaldushääletusega riigikogust läbi suruda," rääkis Põlluaas ERR-ile. "See tähendab seda, et komisjonid ei aruta neid, riigikogu saalis ei arutata neid maksutõuse - lihtsalt tehakse üks hääletus, usaldushääletus valitsusele ja kõik surutaksegi läbi."

Ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas, et Eesti on parlamentaarne riik, kus põhiseadusest tulenevalt võtab seadusi vastu riigikogu, ehkki seadusloome kujundamiseks on suured võimalused jäetud ka valitsusele.

"Kobarseadusi on eelnevate valitsuste poolt ju ka varem ette valmistatud ja on toimunud ka usaldushääletusega parlamendis seaduste vastuvõtmisi varem. Aga niisuguse kiirusega ja niisuguses mastaabis ja niisuguse tähtsusega eelnõusid kogumina ei ole küll ükski valitsuskoalitsioon püüdnud läbi suruda," tõdes Seeder. "Ja seda kohe ametisse astudes esimestest tundidest - ma rõhutan: esimestest tundidest, mitte isegi esimestest päevadest ega nädalatest alates," rõhutas ta.

Seeder tõstis esile, et valitsus algatas oma esimesel tööpäeval perehüvitiste seaduse muutmise, kus organisatsioonidele anti aega 72 tundi oma seisukoha kujundamiseks. "Ja nüüd parlamendis püütakse see kiirkorras läbi suruda ja tõenäoliselt usaldushääletusega, mis välistab igasuguse parlamentaarse arutelu, mis tähendab, et ka muudatusettepanekuid, mis riigikogus esitatakse, ei hakata arutama ega hääletama. Nii et opositsioon on täielikult tasalülitatud, kui niisugusel kujul seda menetletakse," märkis ta.

"Ja nüüd me kuulsime, et valitsus kavatseb sama moodi käituda ka kõigi nende erinevate maksuseadustega. Neid on ju jällegi terve kogum. Selline kobareelnõu ei võimalda neid ükshaaval arutada, erinevalt arutada, et võib-olla mõne seadusega leida teatud kompromiss, teha muudatusi. Võib-olla see ongi õigustatud või põhjendatud, aga siin on nagu Brežnevi pakike - võtad kõik või mitte midagi," rääkis Isamaa esimees. "Nii et kõik tulumaksumuudatused, käibemaksumuudatused, majutusasutuste käibemaksumuudatused, automaksud - mis iganes kõik pannakse, seotakse ühtekokku ja püütakse läbi suruda kobareelnõuna usaldushääletusega," märkis ta.  

"See on Eesti Vabariigis enneolematult halb kultuur, mis näitab, et meil ei ole enam parlamentaarsest demokraatiast mitte midagi järgi jäämas," rõhutas Isamaa juht.

Suure osa arvamusi ignoreeritakse

Nii Seeder kui Ratas tõid esile ka selle, et arutelude vältimisega jätab Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon sisuliselt kõrvale opositsioonierakonnad ja valijad, keda nad esindavad.

"Demokraatlikus ühiskonnas ongi vaja teatud asju arutada ja kompromisse leida. Ja kui valitsus saab näidata seal ainult koalitsiooni nägu, siis riigikogus ei ole ainult koalitsiooni nägu - riigikogus on olemas ka Eesti ühiskonna, opositsiooni nägu. Ja riigikogu ongi see koht, see platvorm, kus neid poliitilisi arutelusid ja kompromisse otsida tuleb, kui seda soovitakse," rõhutas Ratas.

"Ma leian, et kõik need toodu põhjendused (eelnõude selliseks menetlemiseks - toim.) on lausa naeruväärsed ja ei puuduta mitte ainult nende eelnõude sisu, vaid kogu demokraatlikku protsessi, kus nii 40 protsenti parlamendist, 40 protsenti Eesti valijatest ja ühiskonnast jäetakse arutelust täiesti kõrvale," ütles Seeder.

Seeder: parlament võib töötada ka suvel

Seeder kritiseeris ka reedel hommikul "Terevisoonis" esinenud kaitseminister Hanno Pevkuri (Reformierakond) väidet, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamist puudutavad seadusandlikud algatused tuleb enne jaanipäeva vastu võtta, kuna siis lõppeb parlamendi istungijärk.

"No tule taevas appi! Parlament saab tulla täiendavatele istungitele, istungjärgu ajal saab tulla erakorralistele istungitele. Kaja Kallase eelmine valitsus astus ametisse möödunud aasta kesksuvel. - parlament pidi selleks kogunema ja koguneski, et valitsus saaks ametisse astuda. See ei ole absoluutselt probleem: kui vaja, tuleb parlament juulis või augustis kokku, üksikutel päevadel arutab eelnõusid. See, et minister põhjendab niisuguste oluliste teemade käsitlemist ühiskonnas, et vaadake, parlamendil lõpeb justkui istungite tööaasta enne jaanipäeva, et siis lõpeb ka Eesti riigi demokraatia otsa. See kõik on nii naeruväärne ja mulle tundub, et Reformierakond, kes sai tohutu mandaadi, ei taju enam reaalsust ja jalad on maast õhku tõusnud. See, mis toimub, on ikkagi hullus Eesti Vabariigis, mitte enam demokraatlik parlamentaarne riigikord!" rääkis Seeder.

Põlluaas: meid veenaks mõjuanalüüsid

EKRE aseesimees Põlluaas, kes oli kõige kriitilisem valitsuse kavade suhtes, ütles, et neil ei jäägi muud üle, kui obstruktsiooni teha.

"Kahtlemata sellised sõna otseses mõttes hullumeelseid kavasid tulebki takistada. Meil ei jää muud üle, kui me peame obstruktsiooni tegema, kui valitsus juba eos ütleb, et nad ei kavatsegi mingit sisulist diskussiooni ja arutelu läbi viia, et nad toovad need asjad usaldushääletusega saali. Sisuliselt tähendab see ju seda, et öeldakse, et opositsioon pidagu suu kinni. Kui ei pea, siis sõidame üle ja kui opositsioon peab suu kinni, siis sõidetakse niikuinii üle," rääkis ta.

"Nii et see ei ole absoluutselt demokraatlik ega ole ka meie parlamentaarse korraga kooskõlas. Valitsus ei saa nii käituda, et ta sõidab lihtsalt riigikogust üle. Aga tänane valitsus peab seda täiesti normaalseks," tõdes EKRE üks liidreid.

Küsimusele, millistel tingimustel võiks EKRE siiski koalitsiooni eelnõusid sisuliselt arutada, viitas Põlluaas mõjuanalüüsidele.

"No me saaksime aktsepteerida sellisel juhul, kui nende asjade juures oleks tehtud mõjuanalüüsid ja me näeksime, et nendest on tõesti kasu meie ühiskonnale, meie ettevõtlusele, meie majandusele, meie inimeste heaolule. /---/ Kõik eelnõud peavad ju algamagi sellest, et kõiki ideid ja mõtteid analüüsitakse, vaadatakse läbi, kus on nende plussid ja miinused ja kui leitakse, et see ei too loodetud kasu, siis pannakse riiulile või lihtsalt laualt ära. Aga nemad toovad täiesti toored, läbimõtlemata, läbi analüüsimata eelnõud riigikokku ja siis loodavad, et opositsioon kiidab need heaks. Ei kiida," ütles Põlluaas.

Koalitsioon on mitmel korral mõista andnud, et soovib oma eelnõud väga kiirel riigikogust läbi viia, panna kobareelnõuna kokku mitu algatust ja siduda neid ka usaldushääletusega valitsusele.

Nii ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) neljapäeval "Esimeses stuudios", et valitsus kavatseb kõik maksumuudatuste eelnõud siduda üheks kobareelnõuks ning saata see riigikogusse, et raskete ja ebameeldivate fiskaalpoliitiliste otsuste tegemisega kiiresti edasi liikuda.

Järgmisel päeval pärast valitsuse ametisse astumist (17. aprillil) saatis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) kooskõlastusringile lasterikka pere toetusi vähendava eelnõu ja juba nädal hiljem kiitis valitsus selle e-istungil heaks ja saatis riigikokku.

Neljapäeval (4. mail) saatis sotsiaalkaitseminister kooskõlastusringile ka abieluvõrdsuse eelnõu, millele oodatakse tagasisidet 9. maini.

Neljapäeval kiitis valitsus heaks ka seaduseelnõu Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks ja saatis selle riigikokku, kaitseminister Pevkur ütles, et sooviks selle vastuvõtmist juba enne jaanipäeva.