Eesti energiatootmise võimalustest rääkides ütles Kaljulaid, et tähtis küsimus on see, kas Eesti ühiskond tahab, et meie energiatootmine oleks hajutatud või kontsentreeritud, nagu seni on olnud Narvas.

"Esimesel juhul me võiksime kaaluda ka tuumajaama, kui me aga arvame, et see on oluline turvarisk, kui meil on kontsentreeritud tootmine, siis me [tuumajaama] üldse ei kaaluks," sõnas Kaljulaid.

"Me oleme praegu nihkunud aruteluga sinna, et kuhu teha tuumajaam, aga me pole pidanud arutelu, kas me peaksime seda üldse tegema? Näiteks mina täna ei suuda hinnata, mida tähendab Eestisse vajaliku regulatsioonivõime, järelevalvevõime, päästevõimekuse ja tuumameditsiinivõimekuse loomine. Ma pole kuskil näinud ühtegi sellist arvutust, aga ometigi on teada, et need on kaudsed kulud, mis jäävad rahva kanda. Lisaks sellele, et tuumajaam ise on alati selline pisut karvane küsimus. Siin on palju küsimusi, millele peame leidma ise vastused, ja alles siis vaatama, kuidas need eesmärgid Euroopa energiaturu raamistikus realiseerime," rääkis Kaljulaid.

Euroopa Liit maailma rikkaima turuna on see keskkond, mis on saanud inkubeerida rohelisi tehnoloogiaid, ja nüüd kui need on ka päriselt konkurentsivõimeliseks muutumas, siis tuleb sellest kogu Euroopale majandusedu, sõnas Kaljulaid.

"Ma siin ei räägi Eestist, sest Eesti on rohepöörde osas kindlasti sabassörkija. Aga Euroopas tervikuna on need tehnoloogiad hästi arenenud. Täna, kui kõik suured ettevõtted on mõistnud, et kes on esimesena roheline, see riisub koore, siis me võiksime need COP kogunemised ära lõpetada, ettevõtted ise on pannud finišijoone poole minema. See töö on tehtud - pole aja maailma suuri majandusagente veenda selles, et kliimaneutraalne majandus tuleb. Me võiksime nüüd hakata isegi pidurdama, aga ta ikka tuleb," rääkis Kaljulaid.

Kaljulaidi hinnangul pole vaja karta, et kogu Euroopa roheline energiatootmine koonduks hiidude kätte. "Õnneks on EL-is toimiv konkurentsipoliitika: see aitab vältida liigset koondumist. Meil on arutelukoht, kas vaadata ühe turuna Eestit või kogu Baltikumi energiaruumi. Soov, et energiatootmine oleks konkurentsitihe, see soov on kõigil Euroopa Liidu energiaturu väljaarendajatel," sõnas Kaljulaid.

"Kesk-Euroopas arendatakse rohemajandust päris palju riigi raha või -garantiiga, aga meie siin Põhjalas oleme lähenenud turupõhiselt. Elu on näidanud, et turg eksib harvem, kui valitsus, seega need, kes on usaldanud turgu, on väljunud sellest protsessist võitjana," lisas ta.

Kaljulaiu sõnul pole väga vahet, et tuulepargid peaks ehitama Eesti kapitalil ettevõtjad või suured tegijad mujalt maailmast. "Kapitalil nii palju rahvust ka ei ole. Siin toodetud energia läheb meie SKT-sse, aga tõesti selle rahva, kust kapital on tulnud, rahvamajanduse kogutoodangu arvestusse. Meil on oluline vastata küsimusele, mida me taotleme energiasüsteemi uuendusega: kas tahame eksportida, nagu Põhjala riiigid, või ei taha ja oleme passiivselt kliimaneutraalsed ja väldime investeeringutega seotud riske," sõnas Kaljulaid. Viimasel juhul annaksime ära tüki oma majandusest, sõnas ta.

Teised Euroopa riigid – Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa – on Põhjamere tuuleparkide planeerimises kiiremad kui Eesti Läänemeres. "Teised Põhjala riigid on ennegi planeerimises Balti riikidest mööda vaadanud ja ega me pole ka käinud koputamas uksele, et teeme Läänemere tuuleparkide elektrivõrgu Euroopa Liidu suure projektina ära. Vältides investeeringuid väldime lühiajalisi riske: see võib olla ka strateegia, kuigi me pole seda välja öelnud, vaid me lihtsalt elame selles. Tõenäoliselt annab see meile lõpuks kõrgemad hinnad," sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid ütles ka, et täna hakkavad Eesti ettevõtted välja kukkuma konkurentsist eksporditurul. "Skandinaavias neile öeldakse, et teie CO2 jalajälg on sama suur kui lumeinimesel, me ei saa teie enam tooteid ja teenuseid aktsepteerida. Ma väga lootsin, et nii ei lähe, aga päriselt ka – Eesti majanduse konkurentsivõime hakkab kukkuma, sest meie ettevõtetel ei ole ette näidata, kuidas nad seda rohelist energiat kätte saavad. See on olnud konnakeetmise tüüpi viga: pikk venimine. Aga see võib olla ka strateegia, mis töötab, aga see võib anda ka järsu tagasilöögi," rääkis Kaljulaid.