Aega dokumentide esitamiseks seimi kantseleile on laupäeva südaööni, presidendivalimised toimuvad parlamendis mai viimasel päeval.

Peaminister Krišjanis Karinš tegi presidendivalimiste eel midagi ootamatut – kui seni on tema erakond Uus Ühtsus lubanud koos Rahvuslaste Ühendusega toetada senist riigipead Egils Levitsit, siis nüüd teatas Karinš, et võimalikud on ka teised variandid, näiteks oma kandidaat.

"Täna ei saa ma midagi välistada. Sündmused võivad areneda väga kiiresti. Neis oludes võib üks päev poliitikas tuua kaasa palju muudatusi, rääkimata tervest nädalast," sõnas Karinš.

Seega võinuks Levitsile jääda parlamendis vaid üks toetaja – Rahvuslaste Ühendus. Ja praegune riigipea mõtles ümber ning teatas, et tema ei kandideeri teiseks ametiajaks üldse.

"Võib moodustuda de facto koalitsioon, mille üks osapool blokeerib otsuseid selliste poliitiliste jõudude abil, kes minu meelest ei tegutse Läti huvides," sõnas Levits.

Levitsi seisukoht, et ta ei taha tagasivalimiseks Kremli-meelsete poliitikute toetust, jääb osaliselt arusaamatuks, sest kogu Läti parlamendi opositsioon pole kindlasti venemeelne – Roheliste ja Talurahva Liit, näiteks. Aga just nende häältest võib olukorras, kus koalitsioon ühes kandidaadis kokku ei lepi, sõltuda palju. Pealegi peaks riigipea olema erakonnaülene ja ühiskonna liitja.

Koalitsiooni kolmas osapool – Ühinenud Nimekiri – esitas, nagu lubatud, presidendi kandidaadiks oma asutaja ja liidri Uldis Pilensi. Levits soovitas temalgi oma kandidatuur tagasi võtta, et lüüa plats valla uutele tulijatele. Pilens pidas sellist lähenemist imelikuks.

"Kuna olen seni populaarseim presidendikandidaat, on mulle kõik 100 häält parlamendis võrdselt tähtsad," kommenteeris Pilens.

Ja neljapäeval käiski peaministri Uus Ühtsus välja oma kandidaadi välisminister Edgars Rinkevićsi. Kahtlemata on tegu kogenud poliitikuga, kuid Rahvuslaste Ühendus soovib nüüd pigem poliitikavälist kandidaati.

"Meeldib või mitte, kuid sise- ja välisjulgeolek saab olema presidendi peaülesanne," sõnas Rinkevićs.

Opositsioonipartei Progressiivid aga esitasid riigipea kandidaadiks juristihariduse ja väga suure rahvusvahelise töökogemusega parteitu Elina Pinto, kes töötab praegu Luksemburgis Euroopa Komisjonis.

Pinto sõnas, et on parteitu kandidaadina valmis võtma riiklikku ja isiklikku vastutust Läti eest.

Ekspertide arvates on kõige suurem võimalus valituks saada Uldis Pilensil. Kui nii läheb, on keeruline peaministrina jätkata Krišjanis Karinšil, sest nende kahe mehe läbisaamine just kõige parem pole.