Oluline 17. mail kell 20.44:

- Ukraina esileedi Olena Zelenska küsis Lõuna-Korealt õhutõrjesüsteeme;

- Ukraina väitel on Venemaa kaotanud sõjas rohkem kui 200 000 sõdurit;

- Ukraina peastaap: eilses rünnakus tulistati alla 25 Vene raketti 31-st;

- Venemaa ründas öösel rakettidega Mõkolajivit;

- Duda: Poola ei saa Ukrainat F-16 hävitajatega varustada;

- Lõuna-Korea annab Ukrainale 130 miljoni eest finantsabi;

- Erdogan: viljalepingut pikendati veel kahe kuu võrra;

- Vene rünnakus kahjustada saanud Patriot remonditakse tõenäoliselt Ukrainas;

- USA hinnangul on Vene raketirünnakud mõeldud Ukraina vastupealetungi alguse edasilükkamiseks;

- Belgia on valmis osalema Ukraina F-16 pilootide väljaõppes, kuid ei soovi enda lennukeid Ukrainale anda.

Tšerevatõi: Ukraina väed teevad Bahmuti ümbruses edusamme

Ukraina relvajõudude ida ringkonna esindaja Serhi Tšerevatõi teatas kolmapäeval, et riigi väed teevad Bahmuti ümbruses edusamme. Tšerevatõi sõnul viivad Ukraina väed edukalt läbi kaitsetegevust ja korraldavad vasturünnakuid, vahendas The Guardian. 

"Vaenlane püüab linna üle võtta. Mingisugusest laskemoona puudusest pole juttugi. Nad viivad sinna uusi üksuseid, peamiselt õhudessantväelasi ja üritavad nii edu saavutada," ütles Tšerevatõi. 

Erdogan: viljalepingut pikendati veel kahe kuu võrra

Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas kolmapäeval, et teraviljalepingut pikendati veel kahe kuu võrra. 

Moskva ja Kiiev allkirjastasid juba 2022. aasta juulis Ukraina Musta mere sadamatest vilja eksportimise leppe. Venemaa teatas oktoobris, et loobub kokkuleppest, kuid teatas mõni päev hiljem, et naaseb Musta mere viljaleppe juurde. 

Kuleba Hiina erisaadikule: Ukraina ei loovuta oma alasid Venemaale

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kohtus kolmapäeval Kiievis Hiina erisaadiku Li Huiga. Kuleba ütles, et Kiiev ei nõustu ühegi ettepanekuga lõpetada sõda Venemaaga, kui sellega kaasneb alade kaotamine või konflikti külmutamine, vahendas The Guardian.

Ukraina: Venemaa rünnaku tõttu hukkus Hersonis kolm inimest

Ukraina võimude teatel sai Venemaa rünnaku tõttu Hersoni piirkonnas surma kolm inimest. Hukkunute hulgas oli ka üks laps, vahendas CNN. 

"Üks mürsk tabas kauplust, kus viibisid kohalikud elanikud. Surma sai viieaastane poiss ja kaks meest. Veel üks mees ja poiss said vigastada," teatas kohalik prokuratuur.

Olena Zelenska küsis Lõuna-Korealt õhutõrjesüsteeme

Ukraina esileedi Olena Zelenska küsis Lõuna-Korea visiidi käigus Korea Vabariigilt õhutõrjesüsteeme, vahendas CNN. Samuti palus Zelenska kohtumisel Lõuna-Korea presidendilt  Yoon Suk Yeolilt mittesurmavat sõjalist abi, sh miinidetektoreid, demineerimisvahendeid ja esmaabisõidukeid. Zelenska soove kinnitas Korea Vabariigi presidendi esindaja Lee Do-woon.

Zelenska soove kinnitas ka Ukraina presidendi kantselei, mille teatel palus Zelenska Lõuna-Korealt tehnoloogiat, mille poolest Korea vabariik on kuulus, sh õhutõrjesüsteeme ning meditsiinilist varustust.  

Lisaks leppisid Ukraina ja Lõuna-Korea esindajad kokku kaheksa miljardi dollari väärtuses laenude andmises Ukrainale ning ka finantsabis 130 miljoni dollari väärtuses.

Ukraina väitel on Venemaa kaotanud sõjas rohkem kui 200 000 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 200590 (võrdlus eelmise päevaga + 610);

- tankid 3771 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 7365 (+17);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 294 (+0);

- suurtükisüsteemid 3166 (+16);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 559 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 318 (+2);

- operatiivtaktikalised droonid 2748 (+16);

- tiibraketid 982 (+9);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6067 (+19);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 417 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina kaitseministeerium teatas eraldiseisvalt Twitteri kaudu, et iga tapetud Vene sõdur tähendab, et on päästetud lapse, naise, vanuri või Ukraina sõduri elu.

Hiljuti lekkinud Pentagoni luurehinnangu kohaselt Vene ja Ukraina relvajõud kahe peale kokku kaotanud sõjas 354 000 sõdurit, millest kuni 223 000 on Vene sõjakaotused ja Ukraina kaotused kuni 131 000 sõdurit. Kaotuste hulka arvestatakse nii viga saanud kui ka lahingute käigus kadunuks jäänud ja hukkunud sõdurid. Vene sõduritest on selle lekke kohaselt hukkunud ligikaudu 35 000 kuni 43 000 sõdurit ning Ukraina sõduritest on hukkunud 15 500 kuni 17 500 sõdurit. Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas 2022. aasta lõpus, et Ukraina on sõjas kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit.

Sõltumatu sõjandusblogi Oryx andmetel on Vene väed tõendatult kaotanud üle 10 000 ühiku sõjatehnikat, mille hulka kuuluvad nii hävinud, vastase kätte langenud kui ka kahjustada saanud masinad. Ainuüksi tanke on Vene väed Oryxi hinnangul kaotanud pea 2000. Ukraina on samas Oryxi andmetel kaotanud 3375 ühikut sõjatehnikat, sh 500 tanki. Oryxi blogis kaotuste nimekirja lisatakse ainult need Vene ja Ukraina kaotused, mille kohta on olemas pildiline tõend kas konkreetse tehnikaühiku hävimisest, kahjustada saamisest või vastase kätte langemisest.

Duda: Poola ei saa Ukrainat F-16 hävitajatega varustada

Poola president Andrzej Duda ütles, et riik ei saa Ukrainat varustada F-16 hävitajatega. Duda sõnul on riik aga valmis toetama Ukraina pilootide koolitamist. Duda sõnul on riigil vähe F-16 hävitajaid, seetõttu ei saa Poola selliseid hävitajaid Ukrainale saata, vahendas The Kyiv Independent. 

Poola on saatnud Ukrainale 14 nõukogudeaegset hävitajat Mig-29. 

Ukraina peastaap täpsustas: eilses rünnakus tulistati alla 25 Vene raketti 31-st

Ukraina peastaap täpsustas oma hommikuses rindeülevaates ka eilse Vene raketirünnaku rakettide arvu, väites, et kokku tulistati Ukraina pihta 31 Vene raketti, sh kaks S-300 õhutõrjeraketti Konstõantõnivkas asuva tsiviiltaristu pihta ning kaks Kalibr raketti Mõkolajivi tsiviiltaristu pihta.

Eilses raketirünnakus kasutati kuut Kinžali hüpersoonilist raketti, 13 Kalibr tiibraketti (millest kaks plahvatas õhus) ning 10 maalt lastavat raketti (S-400 raketid ja Iskander-M raketid). Nendest rakettidest 25 suutis Ukraina õhutõrje hävitada.

Viimase ööpäeva jooksul toimus Ukraina peastaabi sõnul 55 lahingut. Vene vägede põhiline jõupingutus on Lõmani, Bahmuti ja Avidijivka suunal ning viimases kahes piirkonnas on praegu lahingud kõige ägedamad.

Venemaa ründas öösel rakettidega Mõkolajivit

Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim teatas, et Vene raketirünnakus Mõkolajivi pihta hävis kohalik kaubanduskeskus ja üks autodeesindus. Lisaks sai viga üks tööstusobjekt. Praegu on teadaolevalt üks inimene saanud viga.

Ukraina saab Lõuna-Korealt kaheksa miljardit dollarit laenu

Ukraina majandusministeerium teatas, et Lõuna-Korea lubas anda Ukrainale kaheksa miljardi dollari väärtuses laenu, mida saab kasutada eelkõige riigi ülesehitamiseks.

Vastav eelkokkulepe sõlmiti kolmapäeval Lõuna-Korea majandusarengu ja koostöö fondiga, mis on Korea eksport-import panga haru. Esimene summa jõuab Ukrainasse kolme nelja-kuu jooksul 300 miljoni dollari väärtuses.

2024. aastal kavatseb Korea vabariik läbi selle mehhanismi anda Ukrainale kolm miljardit dollarit kuni maksimumsummas kaheksa miljardi dollarini kuniks kõik projektid saavad rahastatud.

Lõuna-Korea annab Ukrainale 130 miljoni eest finantsabi

Lõuna-Korea allkirjastas Ukrainaga kokkuleppe, mille kohaselt annab Korea Vabariik Ukrainale 130 miljoni dollari väärtuses finantsabi, mille hulgas on nii otsesest finantsabi kui ka abilaene. Abipaketist teatati päev peale Ukraina esileedi Olena Zelenska visiiti Lõuna-Koreasse.

Allkirjastamisel Seoulis osalesid Korea Vabariigi rahandusminister Choo Kyung-ho ja Ukraina majandusminister Julia Svõrõdenko, vahendas Reuters.

Lõuna-Korea samas Ukrainale surmavat relvastust ei soovi anda, viidates suhetele Venemaaga. Samas on Korea Vabariigi president Yoon Suk Yeol varem öelnud, et Lõuna-Korea ei pruugi piirduda humanitaar- ja finantsabiga kui Ukraina tsiviilisikud satuvad suurema rünnaku alla või kui tekib olukord, millele rahvusvaheline olukord peab reageerima.

Vene rünnakus kahjustada saanud Patriot remonditakse tõenäoliselt Ukrainas

USA valitsusallikad kinnitasid Reutersile, et Washington ja Kiiev on juba kõnelustes, et kuidas Vene rünnakus kahjustada saanud Patriot õhutõrjesüsteemi remontida ning tõenäoliselt ei pea Patrioti Ukraina pinnalt eemaldama. Samas kinnitas üks ametnik, et USA-l on olukorras lähipäevil parem arusaam.

USA ametnike sõnul sai Patriot süsteem minimaalselt kahjustada. USA ametnikud ei usu, et Patriot tuleb remondiks lahinguväljalt eemaldada. Pole selge, milline osa Patriotist sai kahjustada või kas see sai kahjustada raketilöögi või allakukkunud rusude tõttu, vahendas CNN.

Patrioti peetakse üheks kõige moodsamaks USA õhutõrjesüsteemiks, mida saab kasutada nii lennukite, tiibrakettide kui ka ballistiliste rakettide vastu. Patrioti kompleks on modulaarne ehk see koosneb mitmest osast, mis paiknevad õhukaitse tagamiseks füüsiliselt eri kohtades.

Venemaa teatas teisipäeval, et hävitasid Kinžali hüpersooniise raketiga USA päritolu Patriot õhutõrjesüsteemi. Ukraina teatas sama, et tulistas kõik Vene raketid alla.

Vene raketirünnakud on mõeldud Ukraina vastupealetungi edasilükkamiseks

CNN-ga suhelnud USA valitsusallikate sõnul tahtis Venemaa paljude rakettide korraga kasutamisega Ukraina õhutõrjesüsteemid üle koormata. See omakorda võib olla mõeldud lükkama Ukraina vastupealetungi edasi. Samas võivad sellised rünnakud ühe USA valitsusametniku sõnul töötada Ukraina kasuks, kuna Venemaa peab ära kasutama on piiratud mahus täppisrelvi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles eelmisel nädalal, et Ukraina vajab vastupealetungi alustamiseks veel veidi aega.

Belgia on valmis osalema Ukraina F-16 pilootide väljaõppes

Belgia peaminister Alexander De Croo kinnitas, et Belgia on üks riik mitmest, mis on valmis õpetama välja Ukraina F-16 piloote. Seda olevat De Croo sõnul arutatud eelmisel kuul Haagi kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, vahendas Belgia flaami leht De Morgen. Samas ei soovi Belgia enda F-16 lennukeid Ukrainale anda, kuna Belgial on neid piiratud koguses. Belgia õhuvägi on USA päritolu F-16 hävituslennukeid kasutanud alates 1970ndate lõpust.

Belgia lennukid osalevad ka Beneluxi riikide ning Balti riikide õhuturbes. Belgia kavatseb enda F-16 lennukid lähiaastatel asendada USA päritolu F-35 varghävitajatega.

De Morgen juhtis tähelepanu, et Hollandis ja Taanis on õhuväe olukord teine ning Madalmaade õhuvägi on kasutab F-35 hävituslennukeid alates 2019. aastast ning neil on kasutuses ka veel 24 F-16 lennukit, mille saaks anda Ukrainale. Hollandi peaminister Mark Rutte on öelnud varem, et neil ei ole relvaabi kategoorias ühtegi tabu.

Taani õhuvägi on samuti asendamas oma F-16 lennukeid F-35 varghävitajatega. Taanlased tahavad oma 43 F-16 hävituslennuki osas suveks otsuse ära teha.

Blinken ei välistanud Venemaa kuulutamist terrorismi riiklikuks toetajaks

USA välisminister Antony Blinken ei välistanud (algses sõnastuses "never say never") USA senatis Hiina arutelul, et Ameerika Ühendriigid võivad kuulutada Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks. USA välisministeerium haldab ametlikku terrorismi riiklike toetajate nimekirja, kuhu lisatud riikide suhtes on kehtestatud erisanktsioonid.

Bideni administratsioon on varem korduvalt keeldunud lisamast Venemaad sellesse nimekirja.