Mõned kilomeetrid läbi varahommikuse metsa ja jõudsimegi Ukraina suurtükiväelaste blindaaži.

"Möödunud öö oli suhteliselt rahulik. Venelased töötavad tavaliselt kella kahe-kolme paiku öösel. Vahepeal töötame meie ka öösel, aga möödunud ööl tööd ei olnud. Hoopis nemad lasid meie pihta. Kella kolme paiku lesti meid tankidest, aga üldiselt oli rahulik," ütles Ukraina sõjaväelane Mõkola.

Briti suurtükist L-119 on tehtud juba üle 8000 lasu. See kannatab ka rohkem, aga selleks on vaja laskemoona.

"Кui me need haubitsad saime, siis oli meil nende jaoks piisavalt moona. Praeguseks on enamik sellest välja lastud ja sellepärast peame nüüd moona kokku hoidma. Väiksemate sihtmärkide pihta me ei lasegi, sest moonast on kahju. Võib ju tulla suurem sihtmärk, nagu näiteks tank või midagi taolist," kirjeldas sõjaväelane Andrii.

Rinde esimese liinini on umbes neli kilomeetrit. Nagu paljudel teistel rindelõikudel käivad ka siin suurtükiduellid.

"Vaenlasel ei õnnestu siin kuidagi edeneda, käivad positsioonilahingud. Nemad lasevad meie positsioonide pihta ja meie vastame samaga. Vahepeal proovime meie nende positsioone hõivata, teinekord ründavad nemad meie positsioone. Nad valivad konkreetse rindelõigu, pommitavad seda ning üritavad siis peale tulla. Rindejoon liigub aga maksimaalselt 500 meetrit edasi-tagasi. Selline ongi olukord siin metsas," rääkis Mõkola.

Enamus nendest meestest siin on rindel juba üle aasta. "Ma olen mobiliseeritud, vahe on lihtsalt selles, et teised said kutsed, meie isaga aga – ta on sõjaväelane – läksime ise. Kohe kui sõda algas, otsustasime, et peame oma kodumaad kaitsma. Ma olen pärit Sumõ linnast, sinna jõudsid Vene tankid sõja esimesel päeval. Me põgenesime sealt ja astusime sõjaväkke, sest olime veendunud, et oma kodulinna peame vabastama jõuga," rääkis sõjaväelane Dmõtro.

Sumõ linn on juba ammu vabastatud. Nüüd ootab Ukraina ühiskond oma armee uut pealetungi.

"Ma olen Lvivist pärit, elasin seal pikka aega. Tagalas on inimestel natuke liiga kõrged ootused, sest nad ei saa päriselt aru, milline olukord meil siin valitseb. Mis mul on neile öelda? Tuleb uskuda Ukraina armeesse, sest me teeme siin kõik endast sõltuva, et hoida seda rinnet ja kaitsta meie maad," sõnas Mõkola.