"Väga-väga kurb meel on, et selline õnnetus juhtus. Ma tean, et seda keskust on pidevalt kontrollitud nii riigivõimu poolt kui ka meie enda ettevõtte igasuguste
audiitorite poolt ja senini on leitud, et käitlusprotsess vastab kehtestatud seadusandlusele. Mis seal siis täpselt juhtus, kahjuks ei tea," ütles Argo Luude.

"Selle kohta, kuidas tulekahju alguse sai, meil puudub igasugune teadmine. Tänase info põhjal võib eeldada seda, kogu keskus on maani maha põlenud ja sealt midagi päästa võimalik ei ole," lisas ta.

Luude sõnul on kahjud ettevõtte jaoks märkimisväärsed, aga praegu ei ole veel selge, kui palju see kõik maksma läheb. "Võite ise ette kujutada, et kui töötav, toimiv keskus põleb sul maani maha. Nii nagu ikka täna, üritad selle halva mängu juures olla nii positiivne kui võimalik. Kindlasti on selline mõte, et kui seal need asjad ükskord sinnamaale jõuavad, et tahaks selle asja seal uuesti üles ehitada, seda tööd on ju vaja teha. Need jäätmed ju kuskile ei kao ja neid jäätmeid on vaja käidelda," rääkis Luude.

AS Keskkonnateenused, mille juhatuse esimees on Argo Luude, on Epler & Lorenzi tütarettevõte.

Luude rääkis, et tegemist on ohtlike jäätmete käitluskeskusega, kus laos olid erinevad ohtlikud jäätmed ning keskus tegeles nende ladustamise ja sorteerimisega. Jäätmed võeti vastu, sorteeriti ja suunati edasi teistesse käitluskohtadesse, kus need sai ära põletada.

"See sõna "ohtlik" ei ole seal nalja pärast, tegemist ongi ühel või teisel viisil jäätmetega, mis kujutavad endast mingit ohtu. See probleem ongi selles, et sa võid võtta igasuguseid turvameetmeid tarvitusele, aga halbade asjaolude kokkulangemisel võib ikkagi juhtuda õnnetus," ütles Luude.

ERR küsis Luudelt ka kohapealse valve kohta ning ka seda, kas iga suvaline inimene käitluskeskuse alale lihtsalt jalutada ei saa. "Ei, kindlasti mitte," vastas Luude.

"Nagu ma ütlesin, et me ei tea seda, mis see põhjus olla võis, aga minule teadaolevalt olid ikkagi mingid meie töötajad seal ja meie töötajad ise kutsusid päästeameti kohale. See ei juhtunud töövälisel ajal," rääkis Luude.

Käitluskeskus hõlmas endas ka kontoriruume. Kannatanuid seni teadaolevatel andmetel ei ole. "Päästeamet ütleb, et ei ole ja siis loodame ja eeldame, et ei ole. Vähemalt kõigi nende töötajatega, kes meie teadmisel seal viibima pidid, oleme kontakti saanud," sõnas Luude.

Kohapealne põleti vähendaks riske oluliselt

Luude rääkis, et käitluskeskus plaanis paigaldada keskuse alale ohtlike jäätmete põleti. "Pöördahi, kus põletatakse jäätmed ära 1200 kraadi juures, suitsugaasid läbivad puhastusseadme, mille käigus eemaldatakse kõik kahjulikud kemikaalid ning atmosfääri paisatakse heide, mis jääb alla lubatud piirmäära," sõnas Luude.

Põleti paigaldamist on Luude sõnul takistanud riigi poolt vaevaline käitluslubade väljastamise protsess.

"See probleem seisneb selles, et me Eestis anname hea meelega lubasid välja igasugustele tööstustele ja ettevõtetele, kellel tekivad erinevat liiki jäätmed. Aga siis, kui mõni ettevõte tahab neid jäätmeid käidelda, siis käitlemiseks lubade saamine on ülikeeruline. Ja sellesama keskusegagi olid plaanid seda märkimisväärselt arendada ja tuua sinna kaasaegne ohtlike jäätmete käitlus, mis oleks sellise õnnetuse riski kordades ja kordades vähendanud. See protsess on veninud ja siiani pooleli, ehk siis ei saa neid vajalikke lubasid, kooskõlastusi, kinnitusi, hinnanguid, mis iganes, seda protsessi mõõdetakse aastatega. Aga samas jäätmed ju tekivad," rääkis Luude.

"Ehk siis probleem on see, et ei saa ehitada kaasaegseid käitluskeskused selle tõttu, et kogu see menetlusprotsess on niivõrd niivõrd aeglane, niivõrd bürokraatlik. Ja selle tõttu kipuvad jäätmed ladudes kuhjuma," lisas ta.

Luude ütles, et kui riik ei suuda jäätmete käitlustehastele lubasid anda, siis ei peaks andma lubasid ka nendele tööstustele, kus jäätmed tekivad.

"Vastasel juhul kellegi juures need jäätmed igal juhul seisavad - kas nad seisavad kuskil käitluskeskuses või nad seisavad kuskil selle laos, kus need jäätmed tekivad. Aga see risk on igal juhul üleval, et kuskil on jäätmed laos ja kuskil nad võivad süttida halbade asjaolude kokkulangemisel," lausus Luude.

Teisipäeva õhtupoolikul süttis Tallinnas Suur-Sõjamäel ohtlike jäätmete käitluskeskus, tuli levis ka kõrval olevatele hoonetele. Päästjad olid ka kolmapäeval ametis tulekahju kustutamisega.