Tallinna Vee tootmisdirektor Ivar Ruubel selgitas, et ettevõte on Suur-Sõjamäe tänaval asuva jäätmejaama põlengu algusest alates hoidnud veepuhastusjaama suunatava toorvee kvaliteeti suurema tähelepanu all. Seni pole veekvaliteedis muudatusi tuvastatud.

"Proove võtame nii veepinnalt kui ka 30 sentimeetrit vee alt, et oleks võimalik hinnata võimaliku ujuva reostuse ja hõljuva reostuse sisaldust," lisas Ruubel.

Iga päev analüüsitakse Ülemiste järvevee keemilisi ja mikrobioloogilisi näitajad vastavalt joogivee allika kontrollikavale ja keskkonnaloale, mille alusel hinnatakse vee hägusust, värvust, pH-d, elektrijuhtivust, leelisust, oksüdeeritavust, bakterite sisaldust jne.

"Täna analüüsisime seoses Suur-Sõjamäe tänava põlenguga ka üldise orgaanilise aine sisaldust ning lahustunud orgaanilise süsiniku sisaldust. Neid näitajaid analüüsime tavaolukorras korra nädalas," märkis Ruubel.

Kolmapäeva hommikul tehti täiendavad proovid ka reostusnäitajate, näiteks raskemetallide ja PAH-ide, analüüsimiseks. Veeproovid saadetakse analüüsiks Eesti Keskkonnauuringute Keskusesse, kus on vahendid polüklooritud bifenüüli (PCB), perfluoroühendite (PFOS) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) võimaliku reostuse tuvastamiseks.

"Analüüsime nii täna kui ka homme raskemetallide sisaldust järvevees, mille proove võtame tavaliselt kord kuus. Edasise proovivõtukava osas otsustame saadud tulemuste põhjal ja jätkame täiendavate veeproovide võtmist vastavalt vajadusele," selgitas Ruubel.

Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõtja, mis teenindab enam kui 23 900 kodu- ja äriklienti ning 470 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades: Maardu linnas, Saue linnas ja Harku vallas.