Vene riikliku uudisteagentuuri TASS teatel kinnitas Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, et Armeenia ja Aserbaidžaan on otsustanud tunnustada vastastikku mõlema riigi territoriaalset terviklikkust. TASS-i teatel on Armeenia peaminister valmis avama ka kõik transpordi- ja majanduskoridorid riikide suveräänsust arvestades. Bakuu on varem soovinud otseühendust oma Nahhitševani eksklaaviga.

Vastastikune rahvusvaheliselt tunnustatud piiride tunnustamine tähendab Armeenia poolt ka tunnistamist, et armeenlaste enamusega Mägi-Karabahhi piirkond kuulub Aserbaidžaani riigi koosseisu. Nikol Pašinjan väljendas lootust, et Bakuu ja Mägi-Karabahhi poliitiline juhtkond suudavad konstruktiivse dialoogi käigus suhelda.

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles neljapäeval, et vastastikune territoriaalse terviklikkuse tunnistamine on tõsine alus suhete normaliseerimiseks Armeeniaga, vahendas Reuters. Mõlema riigi poliitilised liidrid kohtusid omavahel neljapäeval Moskvas. Kuigi Pašinjan ja Alijev kinnitasid, et kõnelustel toimus edasiminek, siis vaidlesid nad omavahel Vene presidendi Vladimir Putini ees.

Armeenia ja Aserbaidžaani omavahelised suhted on viimased 30 aastat olnud väga pingelised ning kaks riiki on Mägi-Karabahhi piirkonna pärast pidanud maha kaks sõda.

Nikol Pašinjan ütles aprillis Armeenia parlamendi ees, et lubab tunnustada Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust, mille hulka kuulub ka armeenlaste enamusega Mägi-Karabahh. Pašinjan kinnitas seda üle ka sel esmaspäeval juhul kui Bakuu suudab tagada Mägi-Karabahhis elavate etniliste armeenlaste õigused.

Hiljuti pidasid Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ja Aserbaidžaani president Ilham Alijev omavahel kõnelusi ka nii Brüsselis kui ka USA pealinnas Washingtonis.