Laaneti sõnul on eelnõu mõte seni väärteona karistatav vaenuõhutamine kriminaliseerida ning see peaks paremini kaitsma ühiskondlikke huve. Samuti oleks kuriteona käsitletava teo puhul rohkem vahendeid juhtunu välja selgitamiseks. Tema sõnul koguks sellisel juhul tõendeid politsei, kriminaalmenetlust juhiks prokuratuur ja otsuse teeks kohus. Otsuse menetluse algatamiseks teeb justiitsministri sõnul politsei.

Vooglaid leidis, et esmalt pole vahet, kas eelnõu nimetada vaenu- või vihakõne vastaseks, kuna mõlemad on eufemismid, mis toovad kaasa sõnavabaduse piiramise. "Inimestel pole midagi selle vastu, et süstemaatiline vaenuõhutamine pole aktsepteeritav," ütles ta.

Vooglaiu sõnul on vaenuõhutamine juba praegu karistatav, kui sellega kaasneb oht kellegi elule, tervisele, varale. Tema hinnangul on aga valitsuse esitatava eelnõu põhiprobleem selles, et keegi ei oska öelda, mis on avalik vihkamisele või diskrimineerimisele õhutamine.

Vooglaid tõi näitena Margit Sutropi (Reformierakond) sõnad koroonakriisi ajal, kus ta kutsus vaktsineerimisest keeldunud inimesi ravima teises järjekorras ning küsis – kas see oli vaenuõhutamine? Laaneti hinnangul oli see sõnavõtt "tänasel päeval eetiliselt taunitav".

Laanet rõhutas ka, et vaenukuriteona klassifitseeritav tegu peab olema realistlik ning ähvardus usutav, kuid tema selgituste kohaselt tuleb selle juures alati vaadata konteksti.

Vooglaid tõi aga oma vastuväidetes esile selle, et kuriteona ei saa sätestada ühtegi sellist tegu, mille suhtes tavaline inimene ei saa aru, millal see on kuritegu. "Lõpuks taandub kõik ametniku otsustusele. Saab küsida, millistele kriteeriumitele tuginedes, aga seadus neid ei anna," tõdes ta.

Tema sõnul oleksid sellised otsused "meeletult meelevaldsed" ning kui koalitsioon paneks ametisse endale sobiva peaprokuröri, kes kujundab vastava praktika, võib seadust üsna laialt tõlgendada.

"Kõik piirangud sõbavabadusele peaks olema väga rangelt sõnastatud," rõhutas ta.

Vooglaid tõi ka välja justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Markus Kärneri riigikogu õiguskomisjonis öeldu, et ta ei tea viimase kümne aasta jooksul ühtegi juhtumit, mis tingiks sellise seadusemuudatuse vajaduse ning kui temalt küsiti, mis sinna alla läheb, vastas asekantsler, et see sõltub kohtupraktikast.

Laanet tõi oma seisukohtade toetuseks välja ka rahvusvahelise julgeolekuolukorra ning rõhutas, et ühiskond on pidevas muutumises. "Me näeme, millises turbulentses olukorras praegu elame, mis vahendeid kasutab Venemaa ühiskondade lõhkumiseks. "Härra Vooglaid vaatleb küsimust Eesti- siseselt, aga me elame globaalses olukorras. Sõna pole piiranguteta vaba. Me ei ela kinnises konnatiigis ja seetõttu peame vaatama, kuidas suudame Eesti Vabariiki kaitsta," rääkis ta.

Saates oli jutuks ka see, et vaenukõne kriminaliseerimise algatus lähtub Euroopa Liidu 2008. aasta raamotsusest.

Laaneti sõnul on 90 protsenti EL-i riikidest selle juba oma seadusandlusse võtnud ning kui Eesti seda ei teeks, järgneks sellele rikkumismenetlus, mis võib päädida trahvi määramisega Eestile.

"Peame leidma üles oma väärikuse, me ei saa nii olla, et välismaalt antakse käsk ja meie nii teeme. Siis oleme tagasi Nõukogude Liidus," vastas sellele Vooglaid.

Laanet rõhutas oma kommentaaris selle peale, et tema hinnangul ei ole see algatus Eestile kahjulik, vaid kasulik, kuna aitab kaitsta Eesti rahvuslikke huve.

Riigikogu õiguskomisjon otsustas karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu saata esimesele lugemisele, mis päevakorra järgi toimub kolmapäeval.