Ameerika Ühendriigid on järk-järgult suurendanud Ukrainale antavad sõjalist abi, laiendades neile saadetava sõjatehnika kategooriaid. Kuigi Venemaa president Vladimir Putin ja teised juhtivad Vene režiimi poliitikud on korduvalt ähvardanud lääneriikide Ukraina toetamise puhul ning ka konkreetsete relvaliikide Ukrainale tarne puhul, siis ei ole Venemaa siiani ühtegi sõjalist ähvardust ellu viinud.

USA saatis Vene invasiooni alguses Ukrainale Javelini tankitõrjesüsteeme ning Stingeri õhutõrjerakette, lisades sellele hiljem HIMARSi mitmikraketiheitjad, õhutõrjesüsteemid, droonid, helikopterid ja M1 Abramsi tankid. Hiljuti lubas USA Euroopa riikidel saata Ukrainale USA päritolu neljanda põlvkonna F-16 hävituslennukeid.

"Venemaa on oma punaseid jooni nii mitmeid korda devalveerinud öeldes, et mõned konkreetsed asjad on vastuvõetamatud ja siis mitte midagi tehes kui need asjad juhtuvad," ütles The Washington Postile Carnegie keskuse Vene ekspert Maxim Samorukov. Samorukov lisas, et probleemi iva seisneb teadmatuses, et mis on tegelikud punased jooned, kuna need paiknevad ühe inimese peas ning need võivad päevast-päeva muutuda.

USA valitsusametnikud kinnitasid lehele, et eskalatsiooniriski haldamine on Bideni administratsiooni jaoks üks kõige raskemaid aspekte Vene-Ukraina sõja puhul. Kui USA otsustab Ukrainale uusi relvasüsteeme saata, siis küsitakse tavaliselt nelja asja: 1) Kas nad vajavad seda?, 2) Kas nad saavad seda kasutada?, 3) Kas meil on see olemas?, 4) Milline saab olema Vene reaktsioon? Üks allikas kinnitas The Washington Postile, et Venemaa tahtmatus USA relvatarnetele reageerida on muutunud USA välisministri Antony Blinkeni riskitaju. Blinkeni sõnal on USA administratsiooni sees suur kaal ning ta on soovinud, et USA ja tema liitlased toetaks Ukrainat enam.

Sarnaselt välisminister Blinkeniga on ka USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan hinnanud, et uue surmava relvastuse tarned Ukrainale kaaluvad üle võimaliku eskalatsiooniga kaasnevaid riske. Sullivan on aktiivselt suhelnud Euroopa liitlastega Ukrainale F-16 hävituslennukite tarne osas. Samal ajal on Bideni administratsiooni kritiseerinud nii ukrainlased kui ka sõjakamad Kongressi liikmed, kes on frustreerunud USA järk-järgulisest lähenemisest Ukraina relvatarnete osas.

Venemaa täieulatusliku invasiooni alguses eelmise aasta veebruaris ähvardas Vene president Vladimir Putin, et iga riik, kes takistab Vene vägesid saab teadma, et Venemaa vastus on kohene ja tagajärjed on sellised, mida pole ajaloos kunagi nähtud. Sõja jätkudes on Vene poliitikute ja ähvardused muutunud üha ülespuhutumaks, ähvardades Venemaa sõjaliste tagasilöökide puhul tuumaholokaustiga. Siiani pole Venemaa Ameerika Ühendriike ega USA NATO liitlasi sõjaliselt rünnanud.

USA valitsusametnike sõnul on üks Venemaa vähese reageeringu selgitus Vene relvajõudude nõrgenemine Ukraina vastu sõdides. "See poleks praegu nende huvides sattuda otsesesse konfrontatsiooni NATO-ga," hindas üks kõrgetasemeline USA valitsusametnik. USA staabiülemate ühendkomitee ülem kindral Mark Milley ütles ühes mai alguse intervjuus Foreign Affairsile, et Venemaa võib olla sõjas Ukraina vastu kaotanud kuni 250 000 sõdurit.

USA samas jälgib hoolsalt, et Venemaa ei eskaleeriks olukorda tuumarelvadega ei Ukrainas ega mujal. USA valitsusametnikud rõhutasid eelmisel aastal eraviisiliselt ja siis avalikult, et Moskvat ähvardavad tuumaeskalatsiooni korral tõsised tagajärjed.