Purga ütles, et eelmisel aastal valminud etendusasutuste seadus valmistati ette koos valdkonna esindajatega ja vajadus selleks oli olemas, kuid teatrite rahastamise hindamiskriteeriumid muutsid pildi segaseks.

"Muidugi on väga tervitatav, et meil on nii palju erateatreid ja erateatrite toetus on aastatega just hulgaliselt – palju teatreid on kandideerinud riigi toetusele – kasvanud. Küsimus on lihtsalt selles, et truppide, koosseisude iseloomud on väga erinevad, kas nad on projektiteatrid, trupiteatrid, ilma majata või koos majaga. Neid ridu, mida selgeks tuleks rääkida, on väga palju, et see süsteem oleks ka ühtlane ja arusaadav kõigile," kommenteeris minister.

"Muidugi ma hindan väga komisjoni, kes oma tööd teeb ja keegi ei kahtle nende pädevuses hinnata teatrite tööd, aga kui tehakse rahastamisotsuseid ja pärast muudetakse ümber neid otsuseid tasandamisfondidega ja erinevate ressurssidega, siis see teeb olukorra keeruliseks ja mitte väga läbipaistvaks," lisas ta.

Purga ütles, et segases olukorras peab teatritele kindlustunnet andma, aga riigieelarve arutelud on alles ees. "Hetkel sellest segasest olukorrast edasi minekuks on ikkagi see võimalus, et me jätame selle rahastuse seisu status quo hetke, et me läheme edasi selliste vahenditega nagu need olid eelmisel aastal, ja siis vaadatakse uue kantsleri ametisse asudes kogu määruse, kriteeriumite süsteem ümber," sõnas ta.

Kultuuri rahastust aitaks parandada laiem debatt riigikogus

Purga tõdes saates, et kultuuri rahastusega on probleeme. Tema hinnangul aitaks selles küsimuses laiem debatt riigikogus.

"Olles olnud riigikogu liige aastaid ja nüüd minister, saan ma aru, et kindlasti oleks kultuuriteemadel arutlemine riigikogus kas või kultuurikomisjonis suuremaks abiks, et aru saada ja mõista üldse kultuurivaldkonna toimimise põhimõtteid. Ja kui see pole kultuur, mida me lõpuks kaitseme tänases olukorras, mis identifitseerib meid rahva ja riigina, siis mis see on?" rääkis minister.

"Väljakutsed on väga keerulised, eriti praeguses riigieelarve olukorras ja igal ministeeriumil on kohustus oma kuluread üle vaadata. Seda peame tegema solidaarselt kõikide ministritega," lisas ta.

Purga märkis, et Euroopa võrdluses on Eesti valitsus suur kultuuri toetaja, kuid ka toetusvaldkondade vahel tuleb valik langetada.

"Tuleb aru saada sellest, et meil pole riigina võimalik päris kõike toetada. Aga oma struktuure ja toetusmeetmeid, aluseid rahastamiseks on küll võimalik üle vaadata, sisse vaadata erinevatesse tegevustesse, kus toimub näiteks dubleerimist. Tõhusamaks muutmist on kindlasti võimalik teha," ütles ta.

Purga sõnul saab panna kultuuri tulu teenima ning on näiteid sellest, kuidas kultuur toimib majanduse ergutajana.

"Võtame näiteks filmivaldkonna, kus filmi tagasimakse süsteem on olnud päris edukas mudel. Selle toetussumma investeeringute tagamiseks on küll ajale jalgu jäänud, aga on arvutused, mis on andnud selget tõestust, et kui välistootja tuleb Eestisse oma filmi, projekte tootma, siis kui suur mõju on sellel majandusele. On räägitud suhtest, et üks investeeritud euro toob tagasi viis, viimasel ajal on räägitud, et üks euro toob tagasi kolm, aga see on siiski plussmärgiga," selgitas minister.

"Kas kõik valdkonnad peaks seda mudelit rakendama? Ilmselt mitte. Aga investeeringuid meil on tarvis praegu ja loodetavasti leiame vähemalt selleks meetmeks garantiisid, et meil saaks inimesed tööd, mitte ainult filmivaldkonna inimesed, keda see otseselt puudutab, vaid ka kaudsed valdkonnad nagu toitlustus, majutus, arhitektid, kunstnikud, kujundajad," lisas ta.

Ministri hinnangul läheb betooni liiga palju raha

Purga hinnangul läheb liiga palju kultuuriraha ehitistesse, eriti praegu, kus ehituste hinnad lähevad algselt planeeritust kallimaks.

"Kas praegu, kus raha on vähe, on õigustatud niivõrd mitmekordne betooni kallinemine kultuuriehitiste näol ennekõike?" küsis minister ja märkis, et näiteks riigikogu kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehitamise teatav kallinemine on mõistetav, kuid valitsus endale praegu lisakohustusi võtta ei saa.

"Ennekõike silmas pidades ka seda, et hiljem läheb nende ehitiste ülevalpidamine ka maksma," lisas ta.

Purga hinnangul tuleks näiteks Tartu südalinna kultuurikeskuse kallinemine kriitilise pilguga üle vaadata.

Minister asekantsleri koondamisest: oma sõnade eest tuleb vastutada

Teisipäeval teatas kultuuriministeerium, et koondatakse kunstide asekantsleri ametikoht. Sellel ametikohal töötas Taaniel Raudsepp, kes avaldas 2. juunil ERR-i kultuuriportaalis arvamusloo teatrite rahastamisest ja ka etenduskunstide tegevuskava ettepaneku 2023 kuni 2027, mis teatrimaailmas palju poleemikat tekitas.

Purga sõnul oli juba varem tehtud kantslerile ettepanek üks asekantsleri koht kaotada ja ministeeriumi juhtimisstruktuur üle vaadata.

"Asjaolude kokkusattumisel, millele lisandus asekantsleri väljaöeldu meedias, millel olid oma tagajärjed, see tekitas situatsiooni, kus tuli otsused vastu võtta, et saaks edasi liikuda," ütles kultuuriminister.

Purga rõhutas, et kultuuriministeeriumis ei ole isikliku arvamuse avaldamine keelatud, kuid vahet tuleb teha ametniku vastutusel oma valdkonna ees.

"Tuleb lihtsalt vahet teha ka ametniku vastutusel valdkonna ja kultuuriinimeste ees, kellega kooskõlastamata ja ka ministriga kooskõlastamata, majas läbirääkimata ei saa minna meediasse kultuuripoliitiliste otsustega. Kui seda debatti oli tingimata vaja avalikkuse ette viia, siis miks seda ei tehtud varem? Mis puudutab eriti teatrite rahastamise küsimust, siis seadus on juba mõnda aega tagasi vastu võetud ja teatrite rahastamise ümber toimuv segadus ei ole nüüd tekkinud, vaid juba mõnda aega olnud, segadus selle määruse ümber. Ametnik peab võtma vastutuse ka valdkonna ees. Vene teatri küsimus lainetas terve nädalavahetuse, kus mina pidin ka vastuseid andma, et meedias ilmunu ei vasta siiski tõele. Tuleb kohta valida ja vastutada oma sõnade eest," rääkis Purga.