Põllumehed on hädas öökülmade ja mitme aasta suurima põuaga
Põllumehi vaevab üle mitme aasta suurim põud, kuid külvidele on liiga teinud ka sagedased öökülmad. Kuna põud ja külmad on vähendanud ka rohukasvu, on mitmel pool kogutud esimesest niitest silo loodetust kolmandiku võrra vähem.
Neljapäevahommikune ringkäik osaühingu Viraito maadel Põltsamaa lähistel ja Viljandimaale jäävas osaühingus Kõo Agro näitas, et kuivus on suviodra laiguti juba kolletama pannud, hernes ja mais on külmakahjustuste tõttu pruuniks tõmbunud.
"Tegemist on suviodrapõlluga, mis on kevadel külvatud. Miks ta kollane on? See on sademete puudus ja ka öökülmad näpistasid päris tõsiselt. Siit käis mitu korda öökülm eelmisel nädalal üle. Ja -3 kraadi oli ikkagi mulla pinnal. Puusalt võin prognoosida 10 kuni 20 protsenti saagi langust. Aga arvan, et ilmad lähevad soojaks, ehk vanajumal kingib veel vihma," selgitas Viraito agronoom Riho Kens.
"Külmakahjustus on päris tugev olnud. Aga nagu paistab, tulevad ka uued lehed. Kõik ei ole veel kadunud. Kindlasti täit saagikust, nagu plaan oli siit saada 35 tonni hektarilt haljasmassi, me siit ilmselt ei saa. Aga loodame parimat," ütles Kõo Agro taimekasvatusjuht Andrei Pukman.
Olukord pole sugugi parem ka talinisupõllul.
"Selle põlluga on selline lugu, et kas seda võimalik on päästa? Eks vihm ikka teda paremaks teeb, aga suurem osa saagist on läinud. Kuiv ja külm on oma töö teinud," sõnas Pukman.
Kui Viraito varus nädalaga 2000 tonni silo, hektari kohta kogunes kaheksa tonni haljasmassi, siis seda peab Riho Kens päris heaks tulemuseks. Kuid Kõo Agro taimekasvausjuht tõdeb, et kuivus ja sagedased öised miinuskraadid vähendasid esimeses niites rohukasvu kolmandiku võrra.
"Keeruline. Külm ja põud. Omalt poolt oleme kõik teinud," ütles Pukman. "Soe ja vihm, muud ei ole siin vaja, ainult soe ja vihm, siis saab rohtu ka," sõnas ta.
Põllumehed leiavad, et kui põud jätkub, ähvardab loomapidajaid talvine söödanappus.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"