Euroopa Liidu liikmesriigid jõudsid Luksemburgis, siseministrite kohtumisel kokkuleppele ühtse sisserände- ja varjupaigapoliitika põhipunktides. Muu hulgas võivad liikmesriigid saata kergemini välja asüülist ilma jäänud pagulasi, kirjutas Politico. Pagulaste tagasisaatmise nõue tuli itaallastelt ja kui neljapäeval saadi Itaalia heakskiit uutele rände- ja asüülipoliitika põhimõtetele, oli kokkulepe sisuliselt olemas.

Kuigi rände- ja asüülipoliitika valdkonna süsteemi oleks olnud võimalik reformida ka enamushääletuse põhimõtte kohaselt, oli Itaalia nõusolek võtmetähtsusega, kuna see on üks riikidest, mis võtab vastu kõige rohkem varjupaigataotlejaid Euroopa Liidus. Lisaks on Itaalia peaminister Giorgia Meloni teinud rändevoo vähendamise oma parempoolse valitsuse poliitika oluliseks osaks. Ka üks Euroopa Liidu diplomaat kinnitas Politicole, et poliitiliselt oleks olnud võimatu liikuda reformiga edasi saamata Itaalia nõusolekut.

Uues migratsioonipaketis on mitu osa. Uus süsteem võimaldab menetleda osa asüülitaotlejate avaldusi otse piiril ning saata vajadusel asüülist ilmajäetud inimesed kohe tagasi. Samuti oleks liikmesriikidel võimalik peatada asüülitaotluste menetlemine, kui taotluste arv ületab mingi piiri. Itaalia tahtis ka laiendada nende riikide nimekirja, keda Euroopa Liit peab turvaliseks, et neisse asüülitaotlejaid tagasi saata. Nimekirja laiendamisele oli samas vastu Saksamaa.

Liikmesriigid saaksid ise hinnata kolmanda riigi turvalisust

Olulise järeleandmisena Itaaliale saavad liikmesriigid vabalt ise otsustada, kas kolmas riik on turvaline sihtriik inimeste tagasi saatmiseks või mitte. Samuti peavad liikmesriigid olema nõus võtma vastu kindlal arvul asüülitaotlejaid või selle alternatiivina panustama ühiskassasse, mida haldab Euroopa Komisjon.

Ühiskassa eesmärk on rahastada projekte kolmandates riikides. Politico tõi esile, et nende projektide sisu pole veel defineeritud. Hispaania leht El Pais teatas eraldiseisvalt kolmapäeval enne kokkuleppe sõlmimist ettepanekust, mille kohaselt pagulastest keelduvad liikmesriigid maksaksid kuni 22 000 eurot pagulase kohta.

Kohtumisel olevat Saksa kantsler Olaf Scholz survestanud Itaalia peaministrit Giorgia Melonit tegema teiste liikmesriikidega kokkuleppele jõudmiseks koostööd, selmet neid süüdistada. Scholz tõi esile, et ligikaudu 80 protsenti Saksamaale jõudvatest asüülitaotlejatest ei ole teistes liikmesriikides varem registreeritud.

Itaalia peaminister peaks koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Hollandi peaministri Mark Ruttega külastama Tuneesiat. Visiidist teatati enne kokkuleppe sõlmimist ning see teade võis olla samuti mõeldud Itaalia nõusoleku saamiseks. Itaalia on varem nõudnud Euroopa Liidu Tuneesiale mõeldud abi mahu suurendamist, kuna sealt liiguvad mitmed migrandid Euroopa poole. Euroopa Komisjoni esindaja kinnitas, et Tuneesia võimudega on kavas arutada just migratsiooni.

Poola meedia: Poola ja Ungari olid rändekokkuleppele vastu

Poola raadiojaam RMF24 teatas oma korrespondendile tuginedes, et rändepoliitika reformi poliitiline kokkulepe tehti hoolimata Poola ja Ungari vastuseisust. Kokku lepiti ka n-ö sundsolidaarsuse põhimõte, mille kohaselt on liikmesriikidel migrantide küsimuses kolm varianti: 1) migrandid enda riiki vastu võtta, 2) maksta mitte vastu võetud migrantide eest või 3) pakkuda n-ö operatsioonilist abi.

Kuna ühest migrandist keeldumise tasu lepiti kokku 20 000 euro peale, siis võib Poola senine poliitika asüülitaotlejatest keeldumisest minna Poola riigile maksma hinnanguliselt kuni 40 miljonit eurot, kui keeldutakse 2000 asüülitaotlejast.

Poola asesiseminister Bartosz Grodecki teatas, et Euroopa Liidu rändepoliitika muutmise kokkulepe on Poola jaoks vastuvõetamatu. Samas Rootsi siseminister Malmer Stenergard nimetas kokkuleppele jõudmist ajalooliseks sündmuseks, kuna nii paljud riigid toetasid seda. Grodecki tegi ettepaneku, et riigipead ja valitsusjuhid arutaks rändepoliitika reformi küsimust ka Euroopa Ülemkogul. Asi seisneb selles, et Euroopa Liidu tippkohtumisel on Poolal vetoõigus.

RMF24 tõi esile, et Poola ei muutnud kogu neljapäevase läbirääkimiste päeva jooksul oma seisukohta.

Kokkulepet arutatakse edaspidi Euroopa Parlamendis

Esialgne kokkulepe tähendab, et arutelu võib minna edasi Euroopa Parlamenti, kus võetakse vastu lõplik eelnõu, mis peab omakorda saama ka kõigi liikmesriikide heakskiidu. Dokumendi lõpliku tekstini loodetakse jõuda aasta pärast. Tegu on esimese suure läbimurdega aastaid Euroopa Liidu riikide vahel erimeelsusi põhjustanud rändepoliitikas. Muuhulgas sätestab dokument, kuidas teised Euroopa Liidu riigid peavad aitama suurima rändesurve alla sattunud riike.