2019. aastal Euroopa Komisjonile esitatud Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ehk REKK peaks andma Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpse ülevaate, kuidas Eesti saavutab Euroopa Liidus kokku lepitud eesmärgid. Nii on kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Tegelikult aga seda ligi 200-leheküljeline dokument ei saavuta, tõdes ministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

"Riikliku energia- ja kliimakava sisukord on ette antud, mida Euroopa Komisjon igalt liikmesriigilt küsib. See on kahjuks raskesti loetav dokument ja neid lehekülgesid on seal väga palju. Kahjuks ta sellisel kujul seda eesmärki väga ei täida, et ta oleks inimestele lihtsasti loetav ja arusaadav," nentis Tatar.

Selguse peab andma kliimaseadus, kui see välja töötatakse, lisas Tatar. Kuid kliimakavast tuleb selle kuu lõpuks esitada Euroopa Komisjonile ajakohastatud kavand.

"Selle kava mõte on ikkagi anda ennekõike Euroopa Komisjonile ülevaade, milliste meetmetega liikmesriigid kavatsevad seatud eesmärke saavutada. See ei ole nüüd see paber, kus me täiendavaid eesmärke seame või meetmeid välja töötame."

Näiteks otsustas Eesti mullu seada eesmärgi toota aastal 2030 ühes aastas sama palju taastuvenergiaallikatest elektrit, kui aastas kokku elektrit tarbitakse. See läheb uude kavasse kirja.

Samamoodi vaadatakse üle prognoosid. Uus kava ennustab, et Eesti energiatarbimine ei kasva, võit loodetakse saavutada tänu suuremale efektiivsusele. Kuid uue kava mustandit esmaspäeval näinud riigikogu majanduskomisjoni liikmed olid selle prognoosi suhtes kriitilised, tõdes komisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Priit Lomp. Ka turuosalised kahtlevad, kas see ikka nii läheb, lisas Tatar.

"Ilmselt see ongi järgmise aasta töökoht, kus me peame välja selgitama, mis see realistlik ja usutav energiatarbimise kasv on. Roheline üleminek tähendab, et paljudes sektorites hakatakse kasutama elektrit, soojuspumpasid näiteks fossiilkütuste asemel. Sellel kindlasti on mõju elektritarbimisele, samamoodi transpordis," loetles MKM-i asekantsler.

Lõplik ajakohastud kliimakava tuleb esitada alles aasta pärast.

Opositsioon muretseb, et kliimakava võib Eestile märkamatult kohustusi seada

Majanduskomisjoni liige, EKRE saadik Rain Epler kirjeldas, et komisjonile tutvustati kava kokku umbes 45 minutit. Epler tõdes, et kavaga põhjalikult tutvumiseks ei ole aega, see nädal kulus tähelepanu Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete määrusega tutvumisele.

"Ma ei ole seda REKK-i kavandit ise otsast lõpuni detailides läbi lugenud, aga olen skeptiline ja kahtlustav. Kui see kava ja plaani uuendamine on, küllap seal proovitakse ka midagi uuendada," ütles Epler ja lisas, et aina vähem on dokumente, millest tavaline inimene, ka riigikogu saadik lihtsalt lugedes aru saab.

"Selles osas nõustun Timo Tatariga, et see päris hästi seda eesmärki ei täida. Mis puudutab kliimaseadust, siis ma ka pärast komisjoni istungit väljendasin Timo Tatarile kõhklust, et kas see võib olla nii, et kui see kliimaseaduse eelnõu tuleb ja seal leidub mingi punkt, millega keegi vaidleb. Kas see võib olla nii, et osutatakse tagasi, et seal REKK-i uuendamisel me juba võtsime mingi eesmärgi või seadsime raami ette."

Samas ootab ka Epler kliimaseaduse arutelu.

"Seal on siiski tegu seaduseelnõuga, kui see lõpuks valitsuse poolt siia jõuab. Loodetavasti on mõni asi tõesti konkreetsem," avaldas Epler lootust.

Praegust kavandit arutas teisipäeval ka riigikogu keskkonnakomisjon.

"Raske ongi öelda, mis see kava lõpuni on. Kas on juba need eesmärgid selgeks räägitud või on veel sinna sätestatud eesmärgid, mis selgeks räägitud ei ole," rääkis komisjoni aseesimees Andres Metsoja.

Metsoja selgitas, et keskkonnakomisjon arutab samal ajal ka palju teisi Euroopa Liidu määrusi ja direktiive. Ta toob näite – kui kavas on arvestatud elektriautode arvu suure kasvuga, on teise määrusega vaja Euroopa Liidul kindlustada, et selleks oleks saada piisavalt maavarasid. Ehk raske on piiri tõmmata, millise kava või määrusega Eesti tegelikult kohustused võtab. Seda enam, et läbirääkimistel teiste riikidega seisukohad ja plaanid pidevalt muutuvad.

"Selle kiirustamise kontekstis võibki juhtuda selline olukord, kus tekib hästi palju infovälja, kus ka, ma julgen öelda, erinevad saadikud riigikogus on saanud asjadest aru erineval moel. Mida me räägime siis ühiskonnas või laiemalt siis nendest huvigruppidest, kellele me reaalselt hakkame neid kohaldama."

Metsoja kirjeldas, et komisjonis arutati ka omavalitsuste plaane. Näiteks seda, kas linnades peaks bussid edasi sõitma biokütusega või peaks ka ühistranspordis üle minema elektrile.

"Tegelikult ka juba kaugtranspordis on plaan minna üle elektribussidele, aga seal [linnades] ütleme, et ei, sellega me seame justkui ohtu biodiisli tootmise turu, siis me peaksime ikka saama biodiislit kasutada linnaruumis edasi. See natuke tundub jälle vasturääkiv," rääkis Metsoja.

Koalitsioonisaadikud lubavad, et selguse annab kliimaseadus

Reformierakondlasest keskkonnakomisjoni liige Mait Klaassen kirjeldas, et komisjoni arutelu oli viljakas, kuid tõdes nii nagu Metsojagi, et kõik ei pruugi ühtmoodi asjadest aru saada.

"Siin tuleb seda selgitada, selgitada ja selgitada, miks midagi ja mille pärast tehakse, sest tavainimene tõepoolest täna ei saa aru. Erinevalt saab aru linnainimene, erinevalt saab aru maainimene, erinevalt saab aru väikeasula inimene," selgitas Klaassen.

Seetõttu on ka hea, et komisjonis on väga erineva taustaga inimesed, tõdes Klaassen. Endine maaülikooli rektor tõi välja, et arutati ka metsanduse energeetilist mõju.

"Aga need numbrid olid veel vana metsanduse arengukava dokumentidest pärit. Uut metsanduse arengukava, kus on teistsugused numbrid, ei ole veel vastu võetud. See on niisugune elav dokument."

Akadeemik ütles, et talle oli kliimakava igati arusaadav, kuid see ei pruugi nii olla kõigile.

"Ikkagi nõuab see dokument eelnevaid teadmisi erinevates sektorites. Näiteks, kui keegi hakkaks lugema LULUCF-i dokumente, siis sellest on suhteliselt raske aru saada inimesel, kes ei ole nende sektoritega kokku puutunud."

Siiski nentis ka Klaassen, et alati jääb oht, et ambitsioonikatel plaanidel on ootamatud tagajärjed, ükskõik kui palju seda riigikogu arutab.

"Igasuguste reformidega alati tekib ka mõningatel juhtudel vääras suunas minekut. Siis tulebki regulaarselt üle vaadata dokumente ja sihte. Kui me näeme, et oleme kuskilt otsast vales suunas läinud tuleb, seda parandada."

Samuti keskkonnakomisjoni liige, reformierakondlane Hanah Lahe ütles, et uues kliimakavas oli kaks suuremat muutust.

"Esiteks sisaldab see esimest korda kliimaneutraalsuse eesmärki, mis oli sealt varem puudu ja sai selle tõttu ka kriitikat. Teine asi oli eelmise valitsuse lisatud plaan, et kogu energia lõpptarbimise maht tuleks 100 protsenti taastuvenergia allikatest."

Kuid ka Lahe tõdes, et materjali on palju ning kõike ei ole võimalik sajaprotsendiliselt läbi töötada. Kliimakava ise ei ole ka paraku tavalisele inimesele lihtsalt mõistetav, nendib ta. Siiski ütles Lahe, et hiljem ei tohiks olulisi üllatusi tulla ning ekspert tasub usaldada.

"Samas on oluline ka öelda, et meil ei ole 100 protsenti milleski lõplikku kindlust. Ma arvan, et see on midagi, mida paljud ei julge välja öelda, aga meil on suund ja siht. See on õige tee, kuhu liikuda. Kliimaneutraalsus on ju kogu maailmas ühine eesmärk ja pingutusi peab tegema selle nimel."

Nagu ka teised saadikud, loodab Lahe, et kliimaseadus toob lõpuks selguse ka tavainimestele.

"Mina väga soovin, et see tooks kõik kliimaeesmärkidega seotud eesmärgid kokku. Oleks seaduses eesmärgid, vaheetapid. Mina väga panustan, et kui tuleb kliimaseadus, on ka tavainimesele kogu energeetika ja kliimavaldkond palju selgem," kinnitas Lahe.