Mullu tegi maa-amet Eestis maa korralise hindamise ning võrreldes eelmise hindamisega, mis toimus 2001. aastal, tõusis maa hind üle Eesti mitu korda, keskmiselt kaheksa korda. Et maaomanikud ei peaks sama järsult rohkem maamaksu tasuma hakkama, kehtestas riik uued piirmäärad, mida vallad-linnad peavad järgima.

Kui veel sel aastal on maksimaalne maamaksumäär 2,5 protsenti, siis järgmisest aastast on see elamu- ja maatulundusmaadele 0,5 protsenti ning äri- ja tootmismaadele üks protsent. Lisaks ei saa maamaksu tõsta aastaga rohkem kui 10 protsenti.

Kui üldine arvamus kipub olema, et koos maa hinna hüppelise kasvuga kasvab ka valdade-linnade sissetulek, siis uute piirmäärade tõttu on tegelikkus üsna vastupidine. Näiteks Tallinn, mille volikogu kehtestas mais järgmise aasta maamaksu maksimaalse määraga ehk 0,5 protsendiga, kogub järgmisel aastal prognoosi järgi ligi 300 000 eurot vähem kui tänavu. Aastas kogub Tallinn maamaksu umbes 25 miljonit eurot, mis tähendab, et vähenemine on üle ühe protsendi.

Viimsi vallas on maamaksu vähenemine suhtes valla tuludesse märksa karmim. Viimsi valla eelarve tulud tänavu 55 miljoni euro juures, maamaksu peaks laekuma umbes 2,5 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi väheneb järgmisel aastal Viimsi valla maamaksutulu lausa 23 protsenti ehk ligi 575 000 eurot. Ka Viimsi volikogu kehtestas maamaksumääraks järgmisel aastal maksimaalse määra ehk 0,5 protsenti elamumaale ning ühe protsendi äri- ja tootmismaale.

Seetõttu on Viimsi vald pöördunud rahandusministeeriumi poole, et leida lahendus, kuidas laekuva maamaksu vähenemist valla eelarves kuidagi kompenseerida. Viimsi abivallavanem Alar Mik ütles ERR-ile, et kompensatsioon on ka seadusemuudatustesse sisse kirjutatud.

"Omavalitsuste maksutulude vähenemine ei saanud olla maa korralist hindamist läbi viies riigi eesmärk. Seetõttu on maamaksuseaduse seletuskirjas kirjutatud, et muudatustes sätestatud maksimummäärade korral on arvestatud, et kavandatavad muudatused ei vähendaks enamiku omavalitsuste jaoks maamaksu praegust laekumist. Kui uued maksimaalsed maamaksumäärad tähendavad mõnele omavalitsusele maamaksutulu vähenemist, kompenseeritakse see tasandusfondi kaudu," lausus Mik.

Mik lisas, et vahe kinnimaksmise asemel on ka teisi lahendusi, mida Harjumaa omavalitsusjuhid on ka valitsusasutustega arutanud.

"Meie peamine soov on see, et riik vaataks üle maksustamishinnad, eriti senisest madalamaks hinnatud tootmismaade puhul. Võimalusi omavalitsuste tulubaasi langemist vältida on teisigi ja kui neid kõiki on analüüsitud, kuid ikkagi ei suudeta maksutulude vähenemist ära hoida, on mõtet rääkida tasandusfondi kasutamisest," lausus ta.

Tartu täpselt ei tea, kuid loodab siiski tulude tõusu

Teisel pool Tallinna asuv Harku vald pole veel järgmise aasta maamaksumäära kinnitanud, volikogu hakkab seda arutama järgmise nädala istungil. Vallast öeldi ERR-ile, et prognoosi järgi jääb valla eelarve tulubaas selles osas laias laastus samale tasemele ehk suurt miinust pole oodata.

Saue vallas pole samuti veel eelnõu vastu võetud, kuid selle järgi määratakse samad määrad, mis Tallinnas ja Viimsi vallas ehk maksimummäärad. Prognoosi järgi peaks maamaksust laekuv tulu tõusma kaheksa-üheksa protsenti ehk umbes 70 000 eurot.

Saue vallast põhjendati maksimaalse määra kehtestamist sellega, et kui kehtestataks madalamad määrad, võiks maksutulu laekumine väheneda. Samas tegeldakse kinnistutega eraldi ning kõigile maksimaalselt 10-protsendist tõusus ei rakendata. "Ehkki eelnõus on kirjas maksimaalsed võimalikud maksumäärad, on Saue vallas palju ka selliseid maid, mille maamaks 2024. aastal väheneb," lisati vallavalitsusest.

Ka Tartu linnas on maamaksumäärade eelnõu valmis, volikogu arutab seda järgmisel nädalal. Sealgi on kavas kasutada seaduse lubatud maksimaalseid määrasid.

Mis mõju uued määrad Tartu linna eelarvele avaldavad, pole veel selge, sest praegu kasutuses olevad programmid ei võimalda uute maksumäärade järgi arvutusi teha, öeldi ERR-ile linnavalitsusest. Eelduse järgi peaks aga maamaksust tulenev tulu kasvama järgmisel aastal ligi 150 000 eurot, lisati.

Maamaksuvabastus võib üldse kaduda

Praegune koalitsioon on kokku leppinud, et omavalitsused saavad õiguse kodualuse maa maksuvabastuse kaotamiseks ning tõsta maamaksu aastas rohkem kui 10 protsenti. Plaani järgi hakkab see muudatus kehtima 2025. aastal. ERR-iga rääkinud omavalitsusjuhid tunnistasid, et kuigi riigi kavatsus anda omavalitsustele rohkem otsustusõigust oma sissetulekute üle on õige, siis kohalikel poliitikutel ei pruugi jätkuda julgust ebapopulaarse otsuse tegemiseks.

Maamaks on kohalik maks, mis tähendab, et see laekub sada protsenti omavalitsuse eelarvesse.

Maa väärtuse korralist hindamist teeb maa-amet edaspidi iga nelja aasta tagant. 21 aasta pikkuseks veninud vahe maa hindamises tekitas olukorra, kus ainuüksi Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumi maa väärtus oli 2022. aasta seisuga sama suur kui kogu Eesti territooriumil 2001. aastal.