"Töötame selle nimel, kuidas teha seadust paremaks ja selgemaks, et selle tõlgendused oleksid sarnased, et oleks arusaadav, kelle suhtes see kehtib – kokkuvõttes, et sellest saadaks üheselt aru," ütles Laanet esmaspäeval ERR-ile.

"Ma tunnistan, et sellega on teatavaid probleeme, aga kindlasti ei saa öelda, et see oleks päris vale," lisas ta.

Ministri sõnul on teema olnud arutusel juba mõnda aega, aga see on seni toppama jäänud.

Samas tähendaks seaduse muutmine, et see hakkab mõjutama ka pooleliolevaid kohtuasju, tõdes justiitsminister.

Samuti tuleb arvestada seaduse võimalikul muutmisel kogu tervikut, kuna ka mõne lõigu või punkti muutmine võib omada laiemat mõju, selgitas Laanet.

Toimingupiirangu rikkumine on üks sagedasemaid põhjusi, mis on toonud kõrgetele ametnikele ja poliitikutele kahtlustuse ning mõnel juhul viinud ka süüdimõistva otsuseni kohtus. Samas on kohus sageli prokuratuuri esitatud süüdistused tagasi lükanud ning kahtlustatavad õigeks mõistnud.

Viimane laiemat tähelepanu pälvinud juhtum pärineb sellest kevadest, kui mais astus ametist tagasi kaitsepolitseilt toimingupiirangu rikkumises kahtlustuse saanud Tartu abilinnapea Priit Humal.

Kunagine Tartu abilinnapea Kajar Lember, keda süüdistati suures ulatuses toimingupiirangute rikkumises, jäi aga mullu detsembris kohtus õigeks. Prokuratuur siiski vaidlustas Tartu maakohtu otsuse.

Toimingupiirangu rikkumise kahtlus tabas ka toonast rahandusministrit Keit Pentus-Rosimannust, kuid riigiprokuratuur leidis, et minister ei suunanud enda Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetamise käiku ega pannud sellega toime toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses. 

Praegu on pooleli endise rahandusministri nõuniku Kersti Krachti kohtuasi, keda koos ettevõtja Hillar Tederi ja veel kahe inimesega süüdistatakse mitmes korruptsioonikuriteos, sealhulgas ka  toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.

Harju maakohus mõistis 2021. aasta juunis süüdi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses kunagise maaeluministri nõuniku Urmas Arumäe.

Üks prominentsemaid toimingupiirangu rikkumise juhtumeid puudutab suurärimeest ja tollast Eesti Olümpiakomitee (EOK) presidenti Neinar Seli, kelle riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas 2015. aastal korruptsioonivastase seaduse rikkumises lõplikult süüdi. Seli, kes oli nii Tallinna Sadama nõukogu esimees kui ka EOK president, hääletas Tallinna Sadama nõukogu 31. oktoobri 2013. aasta koosolekul otsuse poolt maksta olümpiakomiteele 250 000 eurot toetust.