Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (E200) sõnul ei ole õpetajate alampalka võimalik tõsta selles määras, mida õpetajate ametiühing soovib ehk rohkem kui 11 protsenti. See tähendaks riigieelarvest 77 miljoni euro suurust lisakulu.

Palga alammäära oleks Kallase sõnul võimalik tõsta praeguselt 1749 eurolt 1800 euroni, õpetajate soovi järgi peaks see tõusma 1942 euroni. Õpetajate alampalka tuleks Kallase hinnangul siiski tõsta igal aastal.

Augustis lähevad valitsuse liikmed riigieelarve läbirääkimistele kärpeplaanidega, Kallase sõnul on haridusvaldkonnas peatähtis tegevuste ülevaatamine ning raha suunamine õpetajate palkadesse ja vähem teistesse tegevustesse.

"Üldiselt on pilt ees sellest, kuidas peaksime ressursse ümber tõstma. Ma ei taha neid nimetada kärbeteks, vaid ressursside ümbertõstmiseks. Meie mure hariduses on see, et Eesti panustab võrreldes teiste riikidega päris palju, 6,6 protsenti SKP-st, küsimus on, miks see raha ei jõua õpetajate, töötajateni. Kuhu see raha tegelikult läheb? See on olnud ülesanne, oleme vaadanud, kuhu see raha läheb ja et sellest jõuaks suurem osa õpetajateni," ütles Kallas saates "Otse uudistemajast".

Reaalsete plaanide välja toomiseks on Kallase sõnul liiga vara, kuid sisuliselt on küsimus nende tegevuste ärajätmises, mis ei ole kriitilised. "Need on tegevused, mida oleks hea kui oleks, aga kui need ära jätta, siis hariduses midagi katastroofilist ei juhtu," ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et õpetajate palgatõus oli koalitsiooniläbirääkimistel erakonna jaoks üks prioriteetidest.

Koalitsioonilepe näeb ette nelja aastaga õpetajate palga tõstmist 120 protsendini keskmisest palgast ning diferentseerimisfondi osa suurendamist.

"Kokkulepe jäi, et eelarveläbirääkimistel tuleb selleni kuidagi jõuda. Mis sellest saab, selgub sügisel. See on ainuke palgatõus, mis on koalitsioonilepingus kirjas, sest see on oluline," sõnas Läänemets.

Praegu moodustab diferentseerimisfond õpetajate palgafondist 17 protsenti, koalitsioon on kokku leppinud selle tõstmises 20 protsendini.

Millised võimalused õpetajate palgatõusuks praegu on, ei ole Läänemetsa sõnul aga koalitsioonis veel arutatud. "Konkreetse summana leppisime kokku diferentseerimisfondi suurendamise. Mis puudutab palka, on eelarveläbirääkimiste teema," ütles ta.

Läänemetsa sõnul sõltuvad eelarve võimalused suvisest majandusprognoosist ning otsused langetatakse prognoosi avaldamise järel.

Kersna: diferentseerimisfondi osakaal peaks kerkima 25 protsendini

Endise haridusministri, riigikogu liikme Liina Kersna (RE) sõnul tuleb praegust olukorda vaadata kontekstis. "Sel aastal tõusis õpetajate miinimumpalk 24 protsenti. Kui kogu riigi peale suunati palgakasvuks 245 miljonit eurot, siis 106,6 miljonit eurot sellest läks õpetajate palga alammäära kasvuks," rääkis ta.

Diferentseerimisfondi suurendamine läheb maksma 15 miljonit eurot ning see on Kersna sõnul oluline koolides õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks. "Selleks on vaja anda koolijuhtidele suuremat paindlikkust õpetajate palga kujundamisel. Kindlasti peaks see 20 protsenti edaspidi veel suurenema, meie oleme öelnud, et see peaks olema 25 protsenti ja loodame, et nelja aastaga ka 25 protsendile see tõuseb," ütles Kersna.

Kersna sõnul peab alampalga tõstmise nimel siiski tööd tegema, kuna õpetajate puudus on suur ning väärilise palgata ei lähe õpetajaks õppinud inimesed ametisse tööle. "Loodan, et valitsus võtab ka seda riigieelarve kujundamisel arvesse."

Eelarve koostamine on poliitiliste küsimuste küsimus ning küsimus ei ole selles, et riigil raha ei oleks, ütles Kersna. Nagu Kallas, märkis ka Kersna, et Eesti kulutused haridusvaldkonnale on suured, kuid sellest suur osa ei jõua palkadesse. "Me panustame inimestesse vähem kui teised hariduse usku riigid. Me peaksime tegema selliseid reforme, et hariduses olev raha läheks rohkem inimestesse ja vähem betooni," sõnas ta.

Peamiselt tähendaks see koolivõrgu reformimist, eelkõige tuleks koolivõrgu toimimine üle vaadata gümnaasiumiastmes ning põhikooli viimases astmes.

Kersna märkis, et koolivõrgu hajutatuse tõttu ei ole paljudel omavalitsustel võimalik õpetajatele pakkuda täiskohaga tööd. Valdade õpetajatest töötab täiskoormusega vaid 53 protsenti. "Selleks, et õpetajad saaksid korralikku palka, on neil vaja täiskoormust."

Kõikide piirkondade jaoks koolivõrgu reformimiseks siiski ühtset lahendust ei ole, nentis Kersna. Õpetajate miinimumpalga kiire kasv tekitas ka olukorra, kus mitmel pool saavad koolijuhid vähem palka kui õpetajad ja tugispetsialistid.