"Me koguneme kaitseministeeriumis tunni aja pärast, vaatame kogu operatiivinfole uuesti otsa, mis hommikust on muutunud. Eks müra on palju, aga tõsi on see, et kui Venemaa president tuleb eetrisse ja ütleb, et kõik, kes on üles astunud, saavad karistatud, siis järelikult on olukord Kremli jaoks tõsine, neil ei ole olukord kontrolli all. Kui juba Prigožin on jõudnud Voronežisse välja, siis kindlasti teeb see eelkõige Kremlit murelikuks," ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul on kaitseministeeriumi ülesanne jälgida, et Eesti piiride lähedal on olukord rahulik.

Putin ei nimetanud oma kõnes kordagi Prigožini nime, Pevkuri sõnul on Putini režiimi puhul tavaks, et keeldutakse konkreetsele inimesele keskendumast. "Aga kui on juba Moskvas välja kuulutatud terrorismivastane olukord, siis see tähendab selgeid piiranguid inimeste interneti kättesaadavusele, liikumispiirangutele, kõigele muule. Nii et kindlasti tuleb väga tõsiselt olukorda jälgida, mis seal toimub," sõnas ta.

Küsimusele, kas Prigožini julgus Venemaa võimule vastu hakata võib tulla teadmisest, et Putini seljatagune on nõrk, vastas Pevkur, et pigem tuleneb see Ukrainas rindelt kuuldud infost.

"Eks ta kuuleb sõduritelt, nii regulaarvägedelt kui oma sõduritelt, milline on tagasiside. Laskemoonapuudus, kontrollimatus, oma meeste tulistamised, mis kindlasti moraali nõrgendavad. Juba praegu kuuleme erinevatest allikatest, et erinevad üksused kuni brigaadisuuruste üksusteni välja on Prigožini toetamas. See kindlasti Vene relvajõududele hea sõnum ei ole."

Pevkuri sõnul on raske praegu levivat infot lõpuni tõe pähe võtta, kuna nii wagnerlased kui Vene regulaarväed on sarnases vormis.

Venemaa käitumises Ukrainas ei ole midagi muutunud ning jätkuvalt pommitatakse Ukraina linnasid, märkis Pevkur.

"Mis teeb Ukraina jaoks olukorra keeruliseks – miks ei ole suurt läbimurret toimunud, on see, et seal on väga suured miiniväljad ja nendest läbi minemine on suur käsitöö. Kui sealt esimestest kaitseliinidest läbi saadakse, siis on võib-olla suuremad lootused," ütles Pevkur.

"Kui vaadata Vene relvajõudude kontrolliskeemi, siis nii Doni-äärne Rostov kui ka Voronež on olulised sõlmpunktid nii logistika vaatest kui juhtimispunktide vaatest. Üks Harkivi suunal ja teine Zaporižžje suunal, hästi olulised taktikalised punktid Prigožini poolt valitud. Tegelikult tuleb hoida avatuna ka seda, et Prigožin ei ole muutnud oma vaadet Ukraina vaates. Võib-olla ta soovib võtta Voroneži ja Rostovi ka selle tõttu, et vabastada laskemoon Vene regulaarvägedele," sõnas Pevkur ja lisas, et Putini käitumist vaadates on eskalatsioonioht Venemaal olemas.

Eesti jätkab liitlastega olukorra monitoorimist, Pevkuri sõnul ei ole Eesti läheduses muutusi toimunud. "See annab meile kindluse, et kõik mis üldse eskalatsiooni mõttes Venemaal saab toimuda, toimub Moskvast lõunasse," ütles ta.

Pevkuri sõnul võib turbulents Venemaal mõjutada tegevust piiril ning piirivalve on oma valmisolekut tõstnud.