"Prigožin väitis, et see sõda Ukrainas on ülesehitatud valele, et kogu Venemaa tegevus on illegitiimne, ehk et ei Ukraina ega NATO ei kujutanud Venemaale mingit ohtu veebruaris 2022, kui agressioon algas," rääkis Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas Vikerraadios.

"Prigožini sõnul põhjustasid selle sõja kaitseminister Sergei Šoigu ambitsioonid. Ta rääkis, et Venemaa sõjalisi kaotusi on süstemaatiliselt varjatud. Hukkunud on aga 100 000 kuni 120 000 Vene sõdurit. Prigožin on purustanud Ukraina sõja ametliku narratiivi Venemaal ja konflikti moraalne väljakutse jääb õhku rippuma," sõnas Kunnas.

Kunnase hinnangul on oluline küsimus, mis on Valgevene juhi Aleksandr Lukašenko ja Prigožini tehingu muud punktid, milles kokku lepiti. "Kõige tähtsam on see, et Prigožini rünnaku teravik polnud suunatud [president Vladimir] Putini vastu, vaid Šoigu ja [kindral Valeri] Gerassimovi vastu. Kas kokkuleppe osa on see, et Šoigu ja Gerassimov võetakse maha? See on paari lähima päeva võtmeküsimus. Milleski pidi Putin järgi andma, mingi hinna ta pidi maksma selle eest, sest kokkulepe on see, et mõlemad pooled teevad sammu tagasi," arutles Kunnas.

Ta ütles, et Ukraina pool võiks ja peaks seda olukorda ära kasutama. "Wagner ja kadõrovlased on rindelt ära. Ukraina üritaski laupäeva õhtul mitmes lõigus pealetungi, aga meil pole teada, et seal oleks edu," sõnas Kunnas.

Tema hinnangul on Ukraina on loonud juurde 12-15 rasket brigaadi relvastuse ja varustuse najal, mis ta on saanud läänelt ja sõjasaagiks. "Nendest jõududest on Ukraina viinud lahingusse viis-kuus brigaadi. Ukraina pool moodustab veel üksusi juurde, enamik neist on kerged üksused, aga sellegipoolest on neil rindel ülekaal," sõnas Kunnas.