Mis eesmärgiga MTÜ Autoomanike Liit tegutseb ja mis probleeme Eestis lahendab?

Autoomanike liidu põhiline eesmärk ongi olla olemas autoomaniku jaoks. See tähendab seda, et ühendada erinevaid autoomanikke ja tegelikult seista ka enda liikmete huvide eest.

Kui me räägime problemaatikast, siis küsimusi on ju väga palju. Kindlasti esimesena tuleb meelde praegune valitsuse kavatsus kehtestada automaks.

Aga samal ajal on selge, et lisaks sellele automaksule on veel väga palju küsimusi, kus autoomanikul oleks vaja kaasa rääkida, on see siis maanteede ja tänavate planeerimine, on see liiklusseaduse võimalikud muudatused, karistuspoliitika, liiklusharidus jne.

Kas eesmärk on ka mõjutada linna kuidagi võtma vastu otsuseid, mis kujundaks linna rohkem autokesksemalt?

Tegelikult ma ei ole päris nõus sellise väljendiga nagu autokeskne linn. Linn peab arvestama eelkõige inimese vajadustega. See tähendab seda, et ei ole olemas autokeskset linna, on lihtsalt olemas linnaplaneerimine, kus võib-olla inimesel ei ole muud alternatiivi kui ühte või teise kohta pääseda autoga.

Igas ruumis peab olema arvestatud inimese vajadustega ja seal peab olema mõeldud kõikide liiklejate peale. Me ei saa tekitada olukorda, kus autoga liikumine on mingisuguses piirkonnas hädavajalik, aga samal ajal me kaotame ära seal näiteks võimaluse seda sõidukit parkida. Sest kui inimesel ei ole näiteks
alternatiivi, siis ongi küsimus, et mismoodi ta sinna piirkonda saab.

Nii et tegelikult kindlasti ei pea ükski linnaruum olema autokeskne. Aga linnaruum peab olema inimesekeskne ja arvestama inimese vajadustega ja vajadusel looma need alternatiivsed viisid, kuidas punktist A punkti B saada.

Kas suhtute sellesse hästi, et kesklinnas sõiduradade asemele tehakse bussiradu ja jalgrattateid?

Jah, absoluutselt. Küsimus ongi ju tasakaalus ja selles, kuidas erinevad
liiklejad sellesse linnaruumi ära mahuvad. Ärgem unustagem, et tegelikult ka jalakäia osaleb liikluses, jalgrattur osaleb liikluses, autojuht osaleb liikluses ja täpselt samamoodi osalevad seal ühissõidukid.

Loomulikult ei ole siinkohal autoomanike liidu eesmärk hakata näiteks võitlema ühistranspordiga. Ühistranspordil on linnas täiesti oma koht olemas ja see on ka täiesti mõistetav, et talle antakse teatud olukorras eeliseid.

Kui palju liidul praegu liikmeid on?

Liikmete arv on meil pidevalt muutumises. Tänaseks meil on juba tegevliikmete arv kasvanud kolmekohaliseks, neid on üle 140.

Ja liidu sünnilugu on siis seotud automaksu kehtestamise plaaniga?

Tal on pikem ajalugu, sest taolised ühendused on erinevates riikides olemas. Ja kõige tuntum neist on Saksamaal olev ADAC, kus me loeme liikmete arvu juba miljonitega. Eks seda autoomanikku on ju pitsitatud siin tasapisi juba pikka aega. Ja mingisugusel hetkel tõesti tekkis see mõte, et ilmselt oleks vaja hakata natukene tõsisemalt autoomanike huvide eest seisma.

Kui me võtame näiteks selle automaksu, siis automaksu puhul automüüjatel on oma huvi, autolammutajatel on oma huvi, transpordiametil on oma huvi, koalitsioonil on oma huvi, aga lõppkokkuvõttes kui kõik need osapooled sellest suudavad võita, siis peab olema ka kaotaja ja see kaotaja on antud juhul auto omanik.

Meie tahame, tahame seista selle eest, et autoomanik ei oleks sellistes diskussioonides kaotaja.

Automaks on kasulik asi?

Meie seisukoht on, et automaks ei ole kasulik. Me ei räägi täna sellest, kas me maksustame näiteks autoga sõitmist või mitte, kas meil on automaks või meil ei ole, vaid me räägime tegelikult täiendavast automaksust.

Eestis on automaks olemas, selleks on kütuseaktsiis ja kui me vaatame seda, kui palju me maksame ära igast tangitud liitrist, siis ligikaudu pool sellest on riiklikud maksud. Ja kunagi oli ka tegelikult selline kokkulepe olemas, et autojuhid maksavad seda kütuseaktsiisi, mille eest siis ehitatakse ja remonditakse teid.

Sellel aastal on kütuseaktsiisi hinnanguliselt laekumas 510 miljonit. Sellest teedesse suunatakse 232 miljonit. Ehk see tähendab seda, et tegelikult meil on automaks olemas, me maksame juba täna oluliselt rohkem kui kulutatakse teedesse.

Täna ei ole mitte ühtegi korralikku argumenti täiendava automaksu kehtestamiseks. Ainus, mis on kõlanud, on see, et riigieelarvesse on vaja raha.

Aga iga maks peab olema ka õiglane, ta peab näima õiglane sealjuures ja täna meie seisukoht on küll see, et autoomanikult küsida nüüd lisaraha selle täiendava automaksu näol ei ole õiglane.

On teil ka mingi suurem eesmärk, näiteks midagi seadusandluses muuta?

Neid teemasid on päris palju. Me oleme ka liikmetega rääkinud erinevatest võimalikest teemadest ja need teemad ulatuvad liikluskindlustusest kuni erinevate sõidukite registreerimiseni välja. Kohti, kus kaasa rääkida, on päris palju.