Vanglateenistuse juht Rait Kuuse ütles ERR-ile, et seesugune mõte on läbi käinud küll, et üks kolmest Eestis tegutsevast vanglast kinni panna, kuid protsess pole niivõrd lihtne.

"Midagi sulgeda on ääretult lihtne ja taasavada keeruline. Kui me tahame näiteks, et vanglakaristust oleks võimalik kanda elukohale võimalikult lähedal ning perekondadel oleks võimalik oma lähedasi lihtsasti vaatamas käia, siis ei saa kogu tegevust vaid Tallinnasse koondada. Hetkel pole selleks muidugi ka võimalustki," selgitas Kuuse.

Vange on Eestis nüüd alla 2000, aga vanglakohti on üle 3000.

Tallinna vanglas on 1190 kohta koos 102 kohaga avavanglas, Viru vanglas on kohti 974 ning Tartu vanglas 933. Avavangla kohti on Viru vanglas 75 ja Tartu vanglas 60.

Kuuse lisas, et kui kinnipeetavate arv väheneb tulevikus veelgi, siis läheb vangide kinnipidamiseks tõepoolest vaja ka vähem ruume. Kuid praegu ei ole jutuks võetud ei Tallinna, Viru või Tartu vangla sulgemist.

"Me oleme ka piirkonnas küllalt suured tööandjad ning töökohti peab riik säilitama ka väljaspool pealinna. Tartus ja Jõhvis pakume me veel ka arestimajalahendust politseile, see on omakorda 24/7 teenus, mis peab piirkonnas säilima. Samuti peab piirkonnas olema avavangla võimalus, mis on paljudele oluline etapp enne vabanemist," sõnas Kuuse.

Kalle Laanet: vanglate valdkonnas tegeletakse kärpekohtade otsimisega

Justiitsminister Kalle Laanet (RE) ütles ERR-ile, et ministeerium on andnud vanglateenistusele ülesande välja töötada kontseptsioon, kuidas saaks maksumaksja raha kokku hoides muuta kinnipeetavate taasühiskonnastumist odavamaks ja eesmärgipärasemaks.

Laanet lisas, et teenistus peaks ministeeriumile oma ettepanekud esitama sügisel.

"Eks me peame vaatama asjale tervikuna otsa. See vanglate sulgemine on ainult üks võimalik lahendus ja teine pool rehkendusest on, kuidas me oma eesmärgid saame saavutatud," sõnas minister. Ta täpsustas, et pole mõtet kallilt ülal pidada riigile kuuluvat vara, kui selleks ei peaks enam vajadust olema.

Vanglateenistuses on siiani töötajatest puudu

Vanglateenistuse juhi sõnul on aga viimastel aastakümnetel olnud üheks probleemiks personalinappus. Kinnitatud koosseisu alusel võiks teenistuses töötada 1500 inimest, kuid praegu on tööl 300 inimest vähem.

"Optimaalne võiks olla tänaste ülesannete ja koormusega töötada 1250-1300 inimesega. Meie töö on paljude jaoks olnud küllap võõristav ja meiega saab liituda vaid inimene, kellel endal on laitmatu taust. See on seadnud piirid," ütles Kuuse.

Teenistuse juht lisas, et üha suurem roll on töös just inimlikul suhtlemisel. Ta selgitas, et tänapäeval ei ole vanglaametnike töö vaid inimeste valvamine, vaid seda võiks liigitada kui eriliigilist sotsiaaltööd. Seeläbi aidatakse Kuuse sõnul kinnipeetavatel oma probleeme lahendada, mõttemustreid muuta ja edaspidi avatud ühiskonnas paremini hakkama saada.

"Kinnipeetavate vähenemine meile seeläbi lähitulevikus koondamisi ette ei näe, küll aga saame loota, et eelnimetatuid muutusi arvestades väheneb edaspidi meie tööjõuvajadus pideva värbamise näol. Ja et töö enda suur ühiskondlik väljakutse ning põnevus toob meile vajalikke kolleege juurde," lisas Kuuse.