Tallinna vanglas on vanglakohti üle 1100, kuid pea pooled neist on tühjad.

"Me näeme täna seda, et karistuspoliitika liigub sinna suunas, et vanglas on iga aastaga igapäevaselt kuskil sadakond inimest vähem. Nüüd kuhumaani see trend ulatub, me täna veel päris hästi ei tea," rääkis vanglateenistuse juht Rait Kuuse.

Veel 20 aastat tagasi oli Eesti vanglates kinnipeetavaid üle 4000, tänaseks on neid Tallinna, Viru ja Tartu vanglas kokku vähem kui 2000.

Vanglateenistuse juhi sõnul jälgitakse pidevalt, kuidas vanglataristut paremini ära kasutada, näiteks on nüüd võimalik ellu viia pikaaegne unistus - igale vangile oma kamber.

"See ei tähenda seda, et kui sa oled üksinda kambris, et siis on n-ö selline üksik isoleeritud vangistus. See tähendab ikkagi seda, et päeval tehakse neid tegevusi, mis aitavad võib-olla paremaks inimeseks saada ja öösel oled omaette selles kambris oma karistust kandmas," rääkis Kuuse.

Igal aastal jõuab politsei lauale 25 000 kuni 26 000 kuritegu ning see arv pole oluliselt muutunud. Selleks, et jõuda vanglamüüride taha, tuleb Kuuse sõnul palju korda saata.

Vanglakaristuse asemel eelistatakse üha enam asenduskaristust ehk kriminaalhooldust, mis tähendab enamasti ühiskondlikku tööd, aga ka elektroonilist jälgimist. Samas saab süüdimõistetu jätkata tööl käimist ning temaga tegeleb kriminaalhooldaja.

"Me hindame ära nende kuritegude toimepanemise põhipõhjused ja selgitame välja sinna juurde veel mingisugused probleemid, mis inimesel on. Nende samade kuriteopõhjuste ja muude probleemidega me tegelikult siin ka igapäevaselt tegeleme," sõnas kriminaalhooldusametnik-metoodik Ülle Luts.

Praegu on kriminaalhooldusel umbes 3300 inimest, kuid seegi on langustrendis.